Mida teha tekstiilijäätmetega?

50
Kambja valla elanikel on võimalik tekstiilijäätmeid üle anda kahte Tartus asuvasse jäätmejaama vastavalt hinnakirjale. Foto: Marko Ojakivi

Alates 1. jaanuarist 2025 peab kohalik omavalitsus korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Mida tähendab selline nõue elanike jaoks? Mida peab koguma eraldi ja mida võib segaolmejäätmete hulka visata? Kõik tekstiilijäätmed, s.h ka rõivad, tuleb tekkekohal eraldi kokku koguda ja siis õigesse kogumiskohta üle anda.

Üleandmisel tuleb arvestada järgmiste reeglitega

Kõik korduskasutuseks sobilikud (puhtad ja terved) tekstiilid tuleb viia korduskasutuskeskustesse. Kõik korduskasutuseks mittesobilikud (plekilised, katkised ja kulunud) tekstiilid tuleb viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse.

Kõik tugevalt määrdunud, hallitanud, kopitanud esemed tuleb panna segaolmejäätmete mahutisse. Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.

Tekstiilijäätmete üleandmisest

Tekstiilijäätmete hulka loetakse kõik tekstiilist esemeid, mis meie igapäevaelus tekivad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne). Madratsid ja vaibad kuuluvad suurjäätmete hulka ning kogutakse vastavalt kas jäätmejaamas või kogumisringiga.

Kambja valla elanikel on võimalik tekstiilijäätmeid üle anda kahte Tartu linnas asuvasse jäätmejaama vastava hinnakirja alusel. Jäätmejaamad asuvad Tartu linnas aadressidel Selli tn 19 ja Jaama 72C. Jäätmete viimisel jäätmejaama tuleks kaasa võtta ka ID-kaart.

Eestis puudub hetkel tekstiilijäätmete ümbertöötlemise võimekus, mistõttu võib tekkida küsimus, milleks neid siis eraldi koguda. Üheks peamiseks põhjuseks, miks ümbertöötlemist võimaldavad tehased puuduvad, on tekstiilijäätmete mahu puudumine. Ühtegi investeeringut ei teostata igaks juhuks, vaid piisavalt suure ja püsiva jäätmevoo olemasolul. Seetõttu on tekstiilide eraldi kogumise praktika loomine ning vastavate andmete kogumine esimeseks eelduseks, et planeerida järgnevaid samme nii sorteerimistehase rajamiseks kui tekstiilide ringlussevõtu võimaldamiseks.

Hiljuti avaldatud Kliimaministeeriumi tellitud uuring „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ annab selleks suunised. Kandvat rolli tekstiilide ümbertöötlemise võimekuse edendamisel nähakse kohalikel omavalitsustel ja tekstiilide maaletoojatel. Kui maaletoojatelt oodatakse initsiatiivi tootjavastutusorganisatsiooni loomisel, mis aitaks korraldada ja finantseerida tekstiili liigiti kogumise käitlemist, siis omavalitsustelt koostööd sorteerimistehase rajamisel.

Tekstiilijäätmete sorteerimisvõimekusest

Tänapäevased tekstiilide sorteerimistehase tehnoloogiad võimaldavad automaatselt sorteerida tekstiile vastavalt nii materjalide kui toonide järgi, eemaldades seejuures lukke, trukke ja muid võõriseid. Sellise sorteerimistehase olemasolu on eelduseks, et jäätmetega üldse midagi edasi teha. Soomes on just omavalitsuste koostöös loodud sorteerimiskeskused. Seda põhjusel, et tekstiilijäätmeid tekitavad peamiselt elanikud ning omavalitsuste kohustus on vastutada tekstiilijäätmete ringlussevõttu edendavate tegevuste eest.

Ka Eestis on otstarbekas Soome mudelit järgida ja vastavaid ettevalmistusi selleks tehakse. Kuni jäätmete sorteerimisvõimekus puudub, hoiustatakse tekstiilijäätmeid kas ladudes, saadetakse välisriikide tehastesse või lähevad masspõletusse koos segaolmejäätmetega.

Enne eseme äraviskamist tasub aga mõelda, kas see on endiselt kasutuskõlblik. Kasutuskõlblikke esemeid saab nii müüa kui ära anda kohalikel kirbuturgudel, kogukonna Facebooki grupis, yaga.ee platvormil või luues kohalikke ringluspunkte. Eriti hästi toimib selline võta-jäta punkt põhjamaade näitel lasteaedades ja koolides. Katkise eseme puhul tuleks võimalusel eelistada parandamist äraviskamisele, et sel viisil toote eluiga pikendada.

Laura Truija
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus

Kino maale
EelmineSügis Kambja valla raamatukogudes
JärgmineBiojäätmete veost talvisel perioodil