Vallavolikogu 18.11.2024 istungil

Ettekandja finantsjuht Eve Jaanus, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann

Kambja valla 2024. aasta II lisaeelarve on koostatud vajadusest muuta eelarvet järgmistel põhjustel:

• Toimunud on muutused planeeritud põhitegevuse tuludes.
• Laekunud on täiendavad sihtotstarbelised projektitoetused ja muud tulud.
• Korrigeerimised põhitegevuse kuludes.
• Muutused investeerimistegevuses.

Koondeelarve 2024. aasta II lisaeelarve maht on -118 201 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 97 132 eurot ja põhitegevuse kulud 812 882 eurot. Investeerimistegevuse eelarve väheneb 938 083 eurot. Põhivara soetust vähendatud 691 083 eurot, finantskulusid vähendatud 240 000 eurot ning finantstulusid suurendatud 7 000 eurot. Koos II lisaeelarvega on Kambja valla 2024. aasta eelarve kogumaht 45 934 943 eurot

Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

• Määruse eelnõu ME1-4/90

Ettekandja finantsjuht Eve Jaanus, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann

2025. a eelarve koostamisel tuleb arvestada nii majanduskeskkonnas valitseva ebakindlusega kui ka riigi otsustega, mis mõjutavad kohalike omavalitsuste tulusid ja kulusid. Taas rakenduvad 2025. aastast mitmed olulised maksumuudatused, mis avaldavad mõju valla tulubaasile kui suurendavad põhitegevuse kulusid ja sunnivad leidma kokkuhoiukohti. Muudatuste tulemusel väheneb valla tulubaas ning käibemaksu tõus suurendab põhitegevuse kulusid.

Vaatamata heitlikule ajale oleme vastutustundlikult optimistlikud. Soov ja tahe tagada vallas kestlik ning sobiv elukeskkond, sunnib otsima lahendusi, mis esmapilgul ei kuulu iseenesestmõistetavate valikute hulka. Rakendades ettevaatavat kokkuhoiupoliitikat on tagatud valla põhiülesannete täitmine, abivajajate toimetulek, investeeringud haridusvõrku, korras teed ja tänavad, nüüdisaegne taristu.

2025. aasta toob lasteaia ehitustööd Räni alevikus Päikeseratta kinnistule, panustatakse Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusse, väljaarendamisel on Külitse–Ülenurme kergliiklustee, jätkuvad Jõeveere puhkeala ettevalmistused ning plaanis on toetusrahaga rajada Tõrvandi keskusala roheala. Oluline on lõpetada ka Soinaste lasteaia õueala rekonstrueerimise kolmas etapp.

Valla teede ja tänavate korrashoidu ning rekonstrueerimisse suuname 2025. aastal veidi üle 2,5 miljoni euro. Suurimad investeeringud on 2025. aastal lasteaia Tulesäde õppehoone ehitamine Räni alevikus ning Külitse ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni rajamine. Investeerimislaenude intresside tasumiseks on 2025. aasta eelarvesse kavandatud ligi 0,7 miljonit eurot.

Personalikuludest on suurendatud miinimumpalkasid ning arvestatud palgatõusuga ametnikel ja töötajatel, kelle tasu on jäänud teistest gruppidest madalamale. Miinimumpalga tõus 8%. Majanduskulud on jäänud reeglina 2024. aasta tasemele või vähenenud. Oluline on säästev majandamine, sest suureneb käibemaks 2% ja tuleb valmis olla ka võimalikeks teenuste ja kaupade hindade muutusteks.

Peamised muudatused, mis 2025.a rakenduvad ja mõju avaldavad või mille mõju ulatust on 2025.a eelarve projekti koostamise käigus raske hinnata:

Alates 2025. aastast laekub residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,29% (varem 11,89%) ja riiklikust pensionist 5,5% (varem 2,5%).

Tasandusfondi vähenemine. Eelarvestrateegias planeeritud 2025.a tasandusfondi vähenemine 757 918 eurot võrreldes 2024. aastaga, 2024.a eelarve projektis vähenemine tuginedes Rahandusministeeriumi korrigeeritud andmetele 371 264 eurot.

Käibemaksumäära tõus 2% (22%-lt 24%ni) alates 01.07.2025;

Suur surve tööjõukulude osas – miinimumpalga tõus 8%, lisanduvad täiendavad majandus-ja tööjõukulud seoses 2025.a kasvava Tõrvandi kooliga ning alates
01.09.2024 avatud lisarühmade tööjõu-ja majandamiskulud Nurmepesa Linnavere lasteaias;

2025. aasta eelarve projektis ei sisaldu võimalikud 2024. aasta eelarves kasutamata jäävad sihtotstarbelised vahendid, mille mahud selguvad peale eelarveaastast kokkuvõtete tegemist ja lülitatakse 2025. aasta eelarvesse 2025.a eelarve menetlemise käigus. Siis korrigeeritakse ka riiklikud toetused ja nende arvel tehtavad kulutused.

2025. aasta eeldatav eelarve maht on 47 804 377 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 5,5% ja põhitegevuse kulud suurenevad 3,8%. Põhitegevuse tulem on positiivne, summas 2 722 246 eurot. Investeerimistegevuse maht väheneb võrreldes 2024. aastaga 1,5%. Investeerimistegevuse tulud on planeeritud summas 1 300 000 eurot ja kulud -15 377 844 eurot.

Investeerimistegevus on negatiivne, kulud ületavad tulusid (-14 077 844 eurot).
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Kambja valla 2025. aasta eelarves on nimetatud näitaja positiivne (2 722 246 eurot). Positiivne põhitegevuse tulem tagab valla omafinantseerimise võimekuse.

Eelarve tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele liidetakse investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma. Kambja valla 2025. a eelarve tulem on negatiivne (– 11 355 598 eurot). Negatiivne tulem kaetakse finantseerimistegevuse ja likviidsete varade arvelt. Eelarvesse on planeeritud kasutada laenuvahendeid summas 10 000 000 eurot. Likviidseid vahendeid on plaanis kasutusele võtta summas 2 478 978 eurot.

Investeeringud on planeeritud 2025. aasta eelarvesse tuginedes eelarvestrateegiale ja lähtudes tegelikest vajadustest.

Kui 2024.a eelarve täitmine on prognoosi kohane, siis on Kambja valla netovõlakoormus 31.12.2024 seisuga 33,4%, individuaalne ülemmäär 87,4%. Esialgne netovõlakoormuse prognoos 2025.a lõpuks on 67,8%.

• Määruse eelnõu ME1-4/87

Ettekandja vallavanem Alar Arukuusk, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann

Eelnõu näeb ette anda AS-le Tartu Veevärk (registrikood 10151668) sihtfinantseeringut summas kuni 5 200 000 eurot, mis on eeldatav I etapi tööde maksumus.

Kambja vallavolikogu 29.04.2020 otsusega nr 107 on määratud AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kümneks aastaks vee-ettevõtjaks Kambja valla Külitse aleviku piirkonnas ja kehtestatud tegevuspiirkond.
Vallavolikogu lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et Kambja valla arengukavas 2020–2030 on ette nähtud ühe tegevusena Külitse aleviku piirkonna vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetamine. Vallavalitsus oli otsuse tegemise ajaks saanud keskkonnaametilt nõusoleku piirkonna reoveekogumisala moodustamiseks ja AS Emajõe Veevärk esitas keskkonnainvesteeringute keskuse sihtasutusele keskkonnaprogrammi 2020. a I taotlusvooru projekti „Külitse aleviku veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine“ rahastustaotluse. Käesolevaks ajaks on reoveekogumisala moodustatud, kuid AS Emajõe Veevärk ei saanud positiivset otsust rahastustaotlusele.

Vallavolikogu 31.03.2020 otsusega nr 101 määrati Külitse aleviku Haaviku ja Mutiku tänavate piirkonnas kolmeks aastaks vee-ettevõtjaks OÜ Karu KV (registrikood 12495685). Käesolevaks ajaks on OÜ Karu KV volitused vee-ettevõtjana tegutsemiseks lõppenud.
Vallavolikogu 17.12.2019 otsusega nr 94 on määratud AS Tartu Veevärk vee-ettevõtjaks Lemmatsi küla, Soinaste küla, Tõrvandi aleviku, Ülenurme aleviku, Reola küla ja Uhti küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas.
AS-i Infragate koostatud tehnoloogilise projekti (töö nr EMA17/369-19) joogiveevarustuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaim lahendus on Külitse aleviku joogiveevarustuse tagamine kohaliku puurkaevu ja veetöötlusjaama baasil, kuid tehnilisest aspektist lähtuvalt on põhjendatud veevarustuse ühendustorustiku rajamine Tartu linna veevõrgu ja Külitse aleviku vahel – Tartu linna ja Külitse aleviku vahelise transiitveetoru baasil on võimalik varustada veega perspektiivselt veetorustiku vahetusse läheduse rajatavaid arendusi ning Külitse alevikuga ja moodustatava reoveekogumisalaga piirnevaid elamupiirkondi, mille osas osutub vajalikuks planeeritud veevõrgu laiendamine. Lisaks eeltoodule on Tartu linna veevõrguga ühendamisel joogiveeressurss oluliselt suurem, kui ainult ühel puurkaevul ja veetöötlusjaamal baseeruvalt.

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaim lahendus on Külitse aleviku reovee puhastamine Tartu linna reoveepuhastis. Alternatiivide analüüsi koostaja hinnangul on nimetatud lahendus tehniliselt ja keskkonnakaitseliselt eelistatum võrreldes annuspuhastuse tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhasti rajamisega.

Kambja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2023–2035 määrab Külitse aleviku AS-i Tartu Veevärk teeninduspiirkonnaks. Arengukava järgi rahastatakse Külitse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist vallaeelarvest ja liitumistasudest. Seni Külitse aleviku vee-ettevõtjaks määratud Emajõe Veevärk ei ole alustanud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist ja ettevõttel puuduvad piirkonnas vastavad rajatised.
OÜ Keskkonnaprojekt koostab vallavalitsuse tellimusel ja Külitse ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni projekteerimise riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel Külitse aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekti tulenevalt asjaolust, et Külitse alevikus ja Lemmatsi külas olemasolevad ühisveevärgitorustikud puuduvad ning nende rajamine on hädavajalik.
Ühisveevärgitorustikud asuvad Tartu linnas Raudtee ja Laseri tänaval, mis on projektlahenduses peamisteks ühenduspunktideks veevarustuse rajamiseks Külitse aedlinna jaoks. Samuti puuduvad mainitud piirkonnas ühiskanalisatsioonitorustikud. Raudtee tänaval Tartu linnas asub olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik, mis saab olema Külitse piirkonna ühiskanalisatsiooni eelvooluks. Olemasolevate ühisveevärgitorustike ja ühiskanalisatsioonitorustike valdaja on AS Tartu Veevärk ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekt on koostatud lähtuvalt valdaja poolt antud tingimustest.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud, et AS Tartu Veevärk korraldab magistraaltorustiku rajamise, mille kaudu on võimalik ühendada Külitse aleviku piirkonnas olemasolevad ja rajatavad ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid Tartu linna vastava taristuga. Kambja valla eelarvestrateegias on 2024–2026 aastaks planeeritud Külitse piirkonna ühisveevärgitorustike ja ühiskanalisatsioonitorustike rajamiseks kokku 6 300 000 eurot, vastavalt 2024. aastaks 300 000 eurot, 2025. aastaks 5 200 000 eurot ja 2026. aastaks 800 000 eurot. OÜ Keskkonnaprojekti eelarvestuse kohaselt on I etapi tööde hinnanguline maksumus kuni 5 200 000 eurot (käibemaksuta). Tööde tegelik maksumus selgub AS-i Tartu Veevärk poolt taristu rajamiseks läbiviidava riigihanke tulemusel.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Otsuse eelnõu OE1-4/96

Ettekandja abivallavanem Liis Rosin, kaasettekandja sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu

Määruse eelnõu koostamise tingivad muutused hooldajatoetuse määramises ja senise raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimuste ja korra kehtetuks tunnistamine ning liitmine käesoleva määrusega.
Lisaks on muudetud määruse ülesehitust selgemaks, kaotatud erisus sissetulekust sõltuvate ja sõltumatute toetuste vahel, muudetud otsustuspädevusi, läbivalt täpsustatud sõnastust ja mõtet ning uuendatud sotsiaaltoetuste loetelu.
Määruse koostamisel on lähtutud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest.

2023. a suvel rakendunud üldhooldusteenuse reformi üks eesmärke on tagada isikutele võimalus kauem oma kodus toime tulla. Kodust toimetulekut aitab pikendada ka hooldaja määramine ning hooldajale hooldajatoetuse maksmine. Siiani on vald maksnud täisealiste isikute hooldamise eest toetust hooldajatele 75 eurot ning laste hooldajatele 75 või 100 eurot, sõltuvalt lapse puude raskusastemest.

Korras muudetakse hooldajatoetuse maksmise põhimõtteid. Äärmuslikult suure hooldusvajaduse korral võib maksta valitsuse kaalutlusotsuse alusel hooldajatoetust kõrgemas määras, et tagada lähedastele suurem paindlikkus kodus hooldust korraldada. Kõrgemas määras hooldajatoetuse suuruseks on planeeritud 350 eurot. 2025. aasta eelarvesse on planeeritud hooldajatoetuste maksmiseks 70 000 eurot rohkem. Kokku on hooldajatoetuse kuludeks planeeritud 155 968 eurot. Samal ajal on üldhooldusteenuse eelarvet vähendatud 80 000 euro võrra, seega võib öelda, et sotsiaalvaldkonna eelarve hooldajatoetuse tõusu tõttu ei suurene.

Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord liidetakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga. Määruses oli reguleeritud raske ja sügava puudega lastele riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kord lastele ja peredele vajalike teenuste osutamiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ning raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord kattusid osaliselt (teenused, menetlusetapid). Uues korras on lisaks varasematele teenustele eraldi välja toodud suure hooldus- ja abivajadusega lastele lapsehoiuteenus ja laagriteenus.

Määrus on liigendatud viieks peatükiks, mis tagab parema loetavuse. Uudsena on 2. peatükis välja toodud nii vallavalitsuse otsustuspädevus, sotsiaalosakonna juhataja otsustuspädevus kui ka sotsiaalosakonna ametniku otsustuspädevus. Otsustuspädevused on jagatud otstarbekuse järgi, tagamaks taotluste kiirema menetluse. Valitsus kehtestab eraldi määrusega toetuste suurused ning otsustuspädevuse ulatuse.

Sotsiaaltoetuste loetelust on kaotatud sissetulekust sõltuvate ja sõltumatute toetuste liigendus. Toetuse taotlemise tingimused on välja toodud iga toetuse juures. Sotsiaaltoetuste loendit on muudetud kompaktsemaks. Abi, mis ei ole välja toodud toetuste loetelus, on võimalik taotleda ühekordse toetusena eeldusel, et abisaaja vastab ühekordse toetuse saamise tingimustele.

Ühtlustatud on koolilõunatoetuse, õppetoetuse ja laagritoetuse määramise eelduseks olev sissetuleku piirmäär. Selleks on kahekordne toimetulekupiir pereliikme kohta. Küttetoetuse piirmäär on edaspidi seotud taotlemisele eelneva aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioniga. Käesolevalt on see 710,70 eurot. Loodud on sarnane praktika üldhooldusteenusel oleva isiku väiksema sissetuleku toetuse arvestamise alustega.
Määrus annab toimetulekutoetuse eluasemekulude piirmäärade kehtestamise õiguse valitsusele, mis tagab paindlikuma ja kiirema piirmäärade ajakohasena hoidmise.

Seoses sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks:

• Kambja Vallavolikogu 24.05.2023 määrus nr 32 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“
• Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määrus nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“
• Kambja Vallavolikogu 19.12.2017 määrus nr 9 „Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord“.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.

• Määruse eelnõu ME1-4/91

Ettekandja abivallavanem Liis Rosin, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann

Eelnõu näeb ette anda vallavalitsusele korraldada toiduainete tarne riigihange Kambja valla haridusasutustesse aastatel 2025—2027.

Kambja vallavalitsus hangib Kambja valla haridusasutustele toiduaineid. Hetkel edukate pakkujatega sõlmitud raam- ja hankelepingud kehtivad kuni 31.03.2025. Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.

Vallavalitsus soovib korraldada avatud hankemenetlusega riigihanke raamlepingu sõlmimiseks perioodiks 01.04.2025—31.03.2027. Raamleping sõlmitakse kõigi kvalifitseerunud ja vastavaks tunnistatud pakkujatega. Raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud on tähtajalised (6 kuud) ning iga uue hankelepingu sõlmimiseks korraldab vallavalitsus minikonkursi raamlepingu osapoolte vahel. Esimene hankeleping sõlmitakse raamlepingu sõlmimise hankel madalaima maksumuse teinud pakkujaga 6 kuuks. Hange on planeeritud välja kuulutada hiljemalt jaanuar 2025, et jõuaks tähtaegselt hanketulemused kinnitada ning raam- ja hankelepingud sõlmida.

Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

• Otsuse eelnõu OE1-4/86

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette nõustuda keskkonnaloa andmisega OÜ-le Eesti Killustik maavara kaevandamiseks Kastre metskond 41 kinnistul, tingimusel, et Köstrimäe III uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/520909 tunnistatakse kehtetuks ning antud uuringualadele ei väljastata tulevikus uut uuringuluba.

Keskkonnaamet teavitas 06.11.2024 valda keskkonnaloa taotlusest, millega OÜ Eesti Killustik soovib alustada maavara kaevandamist Kastre metskond 41 kinnistul (28301:001:1223, omanik riik, valitseja kliimaministeerium, volitatud asutus riigimetsa majandamise keskus) asuvas Aardla liivamaardlas.

Keskkonnaamet kontrollis kaevandamisloa taotluse vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele.
Maapõueseaduse kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
Taotletavast Aardla II liivakarjäärist saadav materjal sobib kasutamiseks nii teede- kui ka üldehituses. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks, kaevandatakse 120 000 m³ aastas. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ca 400 m kaugusele läände Ojandi kinnistule (28301:001:1508). Lähim puurkaev PRK0069369 jääb keskkonnaregistri andmetel mäeeraldisest ligikaudu 340 m kaugusele läände Järve (28301:001:1509) kinnistule. Ehitisregistri andmetel puuduvad lähimatel majapidamistel salvkaevud.
Taotletava Aardla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,40 ha, sh mäeeraldis pindalaga 22,13 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 3 aT. Plokid on osaliselt hõlmatud, et minimeerida kaevandamisel avalduvaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, tagades seejuures maavaravaru säästliku kasutamise. Välditud on majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket.

Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse puistangutesse. Karjääris on maavara võimalik ploki pealmises osas kaevandada ekskavaatoriga, kuid kasuliku kihi paksust arvestades on mõistlik kasutada pinnasepump-süvendajat. Kuivõrd taotletav mäeeraldis asub ka rohekoridori metsamaal, siis on kaevandamisel mõju ka sealsele elustikule. Tänaseks asub alal tulundusmets, millest osa on raiesmik.

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Aardla II liivakarjäärile lähimatel elamualadel on kuni 53 dB, mis ei ületa kehtivat II kategooria päevast piirtaset. Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Teoreetiliselt on ka veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, kuna kopa või pinnasepumbaga sette väljatõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sissevoolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida ka väljaspoole karjääri ehk karjääri ümber tekib põhjaveetaseme alanduslehter. Geoloogilise uuringu käigus teostatud hüdrogeoloogilise analüüsi tulemusena kujuneb karjääri ümber alanduslehter maksimaalselt 204 m karjääri servast (sinna ringi ei jää ühtegi elamut).

Karjääri alale jääb III kategooria hiireviu pesa, spetsialistide seisukoht on sellele järgmine:
„Hiireviu pesa ümber tohib töid teha vaid väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.03 –31.07), kuid pesapuu tuleb säilitada. Pesapuu ei ole arvestatud taotletava mäeeraldise koosseisu. Samas ei pruugi see hiireviu pesa samal puul kaua püsida, kuna pesapuuks olev kuusk on noor ja seda kandvad oksad nõrgad. Mõjude kompenseerimiseks säilitatakse geoloogilise uuringuala kirdenurgas olev vanem metsaala.“
Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et kaevandamisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid.
OÜ Eesti Killustik on saanud keskkonnaametilt loa üldgeoloogiliste uurimustööde tegemiseks Köstrimäe III uuringuruumis (luba nr YGUL/520909), kuigi vallavolikogu 23.08.2023 otsusega nr 134 geoloogiliste uuringute loa väljastamisega ei nõustunud. Vallavolikogu leidis, et uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike elanike huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kuna Köstrimäe III uuringu pikem eesmärk on maavara kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele ulatusliku elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule elukeskkonnale.

Vallavolikogu nõustub Aardla II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks loa andmisega üksnes siis, kui Köstrimäe III uuringuruumiluba nr YGUL/520909 tunnistatakse kehtetuks ning antud uuringualadele ei väljastata tulevikus uut uuringuluba.
Vallavolikogu hinnangul on kaevandamistegevusel oluline järgida, et kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil jäädakse müra normtaseme ja välisõhusaastetaseme seadusandlusega kehtestatud piiridesse. Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid müra- ja välisõhukaitsemeetmeid ning korraldada müra ja välisõhusaaste mõõtmisi. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele, elanikele või raudteeliiklusele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

• Otsuse eelnõu OE1-4/93

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette algatada Aakaru külas asuva Lohu (kü tunnus 28203:001:0012) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 18.07.2024 taotlus Kambja vallas Aakaru külas asuva Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Lohu maaüksuse jagamist ja ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 2,6 ha.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu ning on osa rohevõrgustikust. Maaüksuse lõunaosas on üldplaneeringu kaardil märgitud viirutusega ettepanek maaala kaitse alla võtmiseks; lisaks asub alal kaitsealuste taimede leiukoht. Rohevõrgustiku säilimiseks on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega juhul kui uushoonestus asub endisel talukohal; väärtuslikul maastikul on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ja sellest tulenebki detailplaneeringu koostamise kohustus.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

• Otsuse eelnõu OE1-4/88

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette algatada Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 (kü tunnus 28301:001:1650) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ning kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 20.12.2023 taotlus Kambja vallas Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 08.02.2011 otsusega nr 6 kehtestatud Ülenurme alevikus asuva Villa kinnistu ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud ehitusõigus ühe- kuni kahekorruselise ärihoone püstitamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks on määratud 9 m ning suurimaks ehitisealuseks pinnaks 2692 m². Planeeringu kohaselt on rajatud üks ärihoone ehitisealuse pinnaga 1310,5 m².
Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda ärimaa sihtotstarbega Kaasiku tn 35 maaüksuse sihtotstarbe osalist muutmist elamumaa sihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramist korterelamu ja abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas.

Planeeringuala suurus on u 1,2 ha.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

06.02.2024 esitas vallavalitsusele selgitustaotluse Kaasiku tn 35 maaüksuse piirinaaber nimetatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohta. Vallavalituse maa- ja ehitusosakonna juhataja on oma 05.03.2024 vastuskirjas märkinud, et vallavalitsus kaalub detailplaneeringu menetluse käigus antud selgitustaotluses esitatud märkusi ja ettepanekuid. Selgitustaotluses välja toodu üldplaneeringule vastavuse temaatika, kehtiva detailplaneeringu realiseeritud ehitusmaht, detailplaneeringu realiseerimise võimalused ning rohealade säilitamine on vastustena käsitletavad käesolevas dokumendis ning selle lisas ehk lähteseisukohtades ja detailplaneeringu algatamise eelsetes lepingutes. Taotleja on muuhulgas juhtinud vallavalitsuse tähelepanu lisanduvate elanike näol sotsiaalse taristu koormuse suurenemisele.
Vallavalitsus korraldas 16.05.2024 Ülenurme gümnaasiumi aulas Kaasiku tn 35 maaüksuse detailplaneeringu algatamise eelse eskiisi arutelu. Eskiisi arutelul lepiti kokku, et pärast protokolli valmimist ja lähteseisukohtade korrigeerimist saadetakse need piirinaabritele, arvamuse andjatele ja arutelul osalenutele arvamuse andmiseks. Arvamuse andmise tähtajaks määrati 7 päeva. Tähtajaliselt laekus kaks seisukohtadega kirja, millele ühele oli alla kirjutanud 17 inimest ning teisele 11 inimest.

Esimesel juhul pöörati tähelepanu planeerimise perspektiivis põhimõttelistele küsimustele, aga ka vähemal määral on pööratud tähelepanu konkreetse planeerimisettepaneku sisule. Vald on selgitanud nii eskiislahenduse arutelul kui ka eelnõus, et tegemist ei ole üldplaneeringut muutva ettepanekuga. Teisel juhul on muuhulgas pööratud tähelepanu tagamaks toimiv sade- ja pinnasevee ärajuhtimise süsteem ning ettepanek servituudi seadmiseks. Mõlemad osad ettepanekust on kajastatud lähteseisukohtades.

Et käesoleva detailplaneeringu algatamise ettepaneku puhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva ega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise nõudmise ettepanekuga, siis rakendas vallavalitsus avaliku arutelu korraldamist ja arvamuse andmist, kui võimalust koguda kogukonna seisukohad kokku võimalikult varajases etapis. Seega on kogukonna arvamusi-seisukohti-ettepanekuid võimalik kaaluda detailplaneeringu koostamise jooksul.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud (poolt 4, vastu 2).

• Otsuse eelnõu OE1-4/94

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette algatada Ülenurme alevikus asuva Veinioja (kü tunnus 94901:009:0190) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 18.03.2024 taotlus Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva Veinioja maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust Veinioja maaüksuse jagamiseks ja sihtotstarvete muutmiseks äri- ja tootmismaa kruntideks ning planeeritud kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramiseks äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 3,3 ha.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala üldplaneeringuga määratud äri- ja tootmise maakasutuse juhtotstarbega alal (T1). Maaüksusel kehtib Veinioja maaüksuse detailplaneering, mis on kehtestatud 20.04.2010 Ülenurme vallavolikogu otsusega nr 13. Detailplaneeringu realiseerimist ei ole alustatud ning seoses maaomaniku vahetusega on huvid aja jooksul muutunud ning sellest tulenevalt on esitatud taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks. Maaüksusel on üldplaneeringu kaardile märgitud kaitsealuse liigi elupaik-kasvukoht.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud koos kohapeal tehtud täiendusega, millega lisatakse lähteseisukohtadesse tingimus, et huvitatud isiku kohustus on Lennu–Vangi tee korrastamine (katendi taastusremont) planeeringuala ulatuses. Kohustus tuleb kanda kinnistusraamatusse. 

• Otsuse eelnõu 1-4/92

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette seada tasuta ja tähtajatu notariaalne isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus asuvale 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 5778350, katastriüksus tunnusega 28301:001:1300.

OÜ Keskkonnaprojekt koostas Külitse aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine põhiprojekti esimese osa, milles on koostatud elamupiirkonna jaoks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni magistraaltorustike lahendus alates Tartu linnas asuvast liitumispunktist kuni Kannistiku tee lõpus asuva peapumplani põhiprojekti staadiumis.

Vallavalitsus esitas 23.09.2024 transpordiametile taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee katastriüksusele (registriosa nr 5778350, katastriüksuse tunnus 28301:001:1300) ühisveevärgi- ja survekanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja haldamiseks vajalikule juurdepääsuteele. Transpordiamet on otsustuskorras andnud kasutamiseks ja isikliku kasutusõigusega koormamiseks tasuta ja tähtajatult riigi omandis, kliimaministeeriumi valitsemisel ning transpordiameti valduses oleva kinnisasja osa Kambja valla kasuks.

Isiklik kasutusõigus seatakse projekteeritud ühisveetorustikule ja ühiskanalisatsioonitorustikule juurdepääsutee ehitamiseks, omamiseks ja avalikuks kasutamiseks.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

• Otsuse eelnõu OE1-4/89

Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Eelnõu näeb ette omandada Kambja valla munitsipaalomandisse Kambja vallas Soinaste külas asuv Kevade tänava kinnistu (kü tunnus 28301:001:1680, registriosa nr 22105150, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 5 576 m². Koos kinnistuga omandada päraldistena Kevade tänava sademeveekanalisatsioon (EHR 291668852) ja tänavavalgustus koos maakaabelliiniga (EHR 291668850).

OÜ BIGS Eesti (registrikood 14568773) esitas 16.10.2024 Kambja vallavalitsusele taotluse Kambja vallas Soinaste külas Põllu detailplaneeringu alal asuva transpordimaa ja rajatiste võõrandamiseks Kambja vallale.

Transpordimaa on moodustatud Soinaste küla Põllu maaüksuse detailplaneeringuga DP 19-001. Detailplaneering on kehtestatud Kambja vallavalitsuse 26.08.2022 korraldusega nr 3266. Arendajaga on sõlmitud notariaalne kokkulepe planeeringu elluviimiseks.

Katastriüksusel paiknevad väljaehitatud asfaltbetoonkattega tänav (EHR 291668849), tänavavalgustuse trassid (EHR 291668850) ja sademeveetrass (EHR 291668852). Teed ei ole eelnevalt kantud teeregistrisse ega määratud avalikku kasutusse.

Lisaks paiknevad nimetatud katastriüksusel AS-e Tartu Veevärk kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitrassid, OÜ-le Elektrilevi kuuluvad elektrimaakaabelliinid ja AS-le Telia Eesti kuuluvad sideliinid.

Omandatav tee määratakse pärast omandamist Kambja valla poolt avalikku kasutusse.
Kinnistu omanik on ehitanud välja detailplaneeringuga ettenähtud tee ja kommunikatsioonid ning Kambja vald on andnud Kevade tänava kinnistule jäävale teele kasutusloa. Valla huvi on omandada detailplaneeringu alale jääv transpordimaa, korraldada teel aastaringselt teehoolet ja tagada piirkonna elanikele ohutu ja turvaline ligipääs oma kinnistutele.

Vallavalitsuse eratee avalikes huvides omandamise komisjon on kontrollinud transpordimaa ja sellel paikneva Kevade tänava seisukorra ning dokumentatsiooni vastavust eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise korrale.
Komisjon otsustas, et transpordimaa koos sellel asuva teega vastab korrale ja tegi ettepaneku nõustuda transpordimaa omandamisega Kambja valla poolt.

Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

• Otsuse eelnõu OE 1-4/95