Augustikuu viimasel laupäeval tähistas haridusselts Tõrvik koos mitmesaja külalisega nii kohalike hulgast kui kaugemalt vanema ajaloo meenutamisele pühendatud muinastulede ööd. Muinastulede öö on Eestis uus traditsioon, neid hakati Eesti ja Soome rannikul korraldama alles 1992. aastal ning hiljem levis see traditsioon ka sisemaale jõgede ja järvede äärde. Veekogude äärde süüdatud lõketega mälestatakse viikingiaegset märgutulede süsteemi, millega veeteede ääres meremeestele teed juhatati või sisemaal anti külalt külale edasi hoiatusi või muid märguandeid. See üritus on mõeldud väärtustama meie muistset üleskirjutamata ajalugu, kuid peale selle on muinastulede ööst välja kujunenud ka kogukondi liitev suvelõpupidu.
Haridusselts Tõrvik korraldas seda Unipiha koolimaja juures Pangodi järve kaldal Kambja valla rahvale juba kuuendat aastat. Korraldusmeeskonna väga olulise ja suurema osa moodustasid ümbruskonna külade teismelised lapsed ja noored, kelle tegevust juhendas ja suunas tunduvalt väiksem korraldusega seotud täiskasvanute grupp. Üritusele eelnes mitu päeva ühist tööd peoplatsil ja koolimaja juures – kaunistuste tegemine, atraktsioonide, lavade, telkide ja lõkke ülespanek ning muu selline.
Eelmise aasta ürituse jaoks ise meisterdatud suur moodulitest lava, mida lahti võetuna sai üle talve katuse all hoida, pandi selleaastase peo jaoks taas kokku. Peale selle meisterdati samalaadne väikene lava koolimaja taha lastepeo- ja laadaplatsile – et seal saaks esineda lasteansambel Kaval Käsi, kandlemees Osvald Pähno, mitu soolopillidel musitseerivat last ning toimuda regilaulu töötuba ja autasustamised, sest ürituse varasemas osas toimus platsil lastele arvukalt võistlus- ja võitlusmänge. Neid viimaseid viis läbi Mõõgavõitlusselts, kes enne tegi lastele ka mängumõõkade valmistamise töötoa. Erinevaid tegevusi leidsid lapsed veel ehete valmistamise, trafarettmaalingute ja paelapunumiste õpitubadest. Toimus ponisõit, mida pakkusid kohale tulnud väiksematele lastele meie korraldusgrupi teismelised neiud Lota, Mia, Mirell ja Sandra koos poni Eddyga. Väikesel laadal kauplesid lapsed enda tehtud maiustuste ja muuga. Laadalt sai soetada ka Madli Zobeli ja Aidi Valliku lasteraamatuid ning lasta endale teha näomaalinguid. Klientidest ei tulnud puudust ka kohalikul kohvikul Grey, kes pakkus veidi toekamat kõhutäidet ning jooke. Ja nagu varasematelgi muinastulede öödel, nii said lapsed veel peale kõige muu Põhutoas hulganisti hüpata ja mürada.
Ülemisel platsil toimuva mitmetunnise lasteprogrammi ajal võisid end mängude ja meisterdamise jaoks liiga suureks pidavad noored ning ennast lasteplatsil ülearusena tundvad täiskasvanud all järve ääres asuvas kinotelgis vaadata videoülevaateid Pangodi varasematest muinastulede öödest aastatel 2019–2023 ning mängufilmi „Malev“. Kinotelki katsetati esimest korda ning et see leidis tõepoolest huvi ja kasutust, tuleb see kindlasti ka järgmisel aastal, kuid siis ehk juba uue filmiga.
Kui päike madalamale vajus ja mänguhoog ning võistlemise lust ülemisel platsil vaibuma hakkas, süüdati käiguradasid märkivad tõrvikuread ja all järve ääres üles kuhjatud lõke. Rahulikult kaldast eemal järvevees õõtsuv värviliste lippudega ehitud viikingipaat oli Urmas Aaviku poolt ehitatud tuleskpulptuuriks ja õhtu naelana pidi enda süütamist veel ootama jääma. Nii nagu traditsiooniks saanud, süttis lõke Anari Krooni, Eha Jakobsoni ja Lichettey Aaviku regilaulu saatel, rütmiks tümisemas Ott Valliku šamaanitrumm. Alles selle järel võtsid lava üle Lõõtsavägilased, kes peaaegu otsekohe tõmbasid tantsupaarid lava ette rannaliivale jalga keerutama. Kõlasid peaaegu kõik meie armastatud rahvaviisid ja tantsulood ning puhata said tantsulõvid vaid vaheaegadel, kui Lõõtsavägilased tegid platsi vabaks tuletantsijatele.
Erakordse sündmusena esines sel aastal Pangodis maailmakuulus artist Tauri Vahesaar, kelle slackline’i sõu tõi külmavärinad ihule ja pani ehk mõne nõrganärvilise pimedas isegi küüsi närima. See, kuidas on võimalik köiel kõndides samal ajal ka elavat tuld mängitada, oli enamikule kohalviibijatest seninägematu vaatepilt. Kava lõpupoolel oli hetki, kus Vahesaar keerles maa ja taeva vahel ainult juukseid pidi köiele kinnitatuna. Midagi nii pöörast juba iga päev ei näe!
Teise vahepausi andis bändile ja tantsijatele tuleteater Zerkala, kes on meiega järve ääres olnud kõik need kuus aastat ja iga kord pakkunud unustamatu etenduse. Nii lendasid ka seekord leegid ja sädemed tuletantsijate osavates kätes kõrgele-kaugele, moodustades kauneid kujundeid ja keerulisi tuleelemente.
Viimase vahepausi ajal saabus ka hetk, mil Kagu Vibuklubi lasi järvel ootava viikingipaadi suunas lendu kümmekond tulenoolt ja tuleskulptuur lõi täies hiilguses leegitsema. Seda hetke olid nii lapsed kui täiskasvanud terve õhtu põnevusega oodanud. Selge järvepind peegeldas põleva laevukese kahekordseks ja efekti lisasid veel kaugematele parvekestele asetatud küünlatuled. Selle kauni vaatepildi taustal alustasid Lõõtsavägilased oma viimast muusikaplokki, tantsijad said veel viimast korda naha märjaks ja uniseid lapsi hakati pere pere haaval koju magama viima. Siiski ei pääsenud bänd minema ilma mitme lisaloota, sest ilm oli ilus, öö soe, lõke põles veel madalalt ja keegi ei raatsinud seda lõbu lõpetada.
Oleme tänulikud Kambja vallale, et just tänu nende toetusele saab korraldada Pangodi muinastulede ööd nii mitmekesise ja sisukana. Valla rahalise toe ja nii paljude vabatahtlike pingutuste ja töö abil on võimalik kogukonna lastega peredele pakkuda sellist ilusat ja tähenduslikku suvelõpupidu.
Korraldajate tuumiku moodustasid sellelgi aastal Anari ja Kaupo Kroon, Lichettey ja Urmas Aavik, Aidi ja Ott Vallik, Unipiha kooli juhataja ja haridusseltsi Tõrvik taasasutaja Eha Jakobson. Aitäh Kärt Padarile sissepääsu haldamast, Tambet Tõnissoole kinotelgi programmi juhtimast. Aitäh Sven Tennole, kes suve jooksul mitu korda käis hooldamas meie peoplatse, et metsik loodus neid enda valdusesse ei võtaks, ja Andrus Kompusele, kes platsi tasandamise juures tehnikaga abiks oli. Aitäh Reliika Augile, Kaidi Reinholdile, Külli Kevväile, Eleanora Kevväile, Egne Mihkelsile ja Erki Mõisale!
Lõppematu tänu ja kiitus meeskonna vabatahtlikele noortele Joosep Kroonile, Robert Kroonile, Aleks Aavikule, Heleri Aavikule, Tõnis Aavikule, Kaspar Matsonile, Joosep Sultsile, Lota Laasile, Mia Laasile, Sandra Tammele, Mirell Jänesele, Olari Reinholdile, Romet Paasile! Täname kõiki teisi kogukonnaliikmeid ja kooliperet, naabreid ja parkimise võimaldajaid, kõiki sõpru ja tuttavaid, kes olid nõu ja jõuga abiks peoplatside ettevalmistamisel, paikaseadmisel, planeerimisel ja asjaajamisel. Selline toetus teeb võimalikuks ka kõik järgnevad muinastulede ööd Pangodi järve ääres, hoidmaks traditsiooni elus.
Aidi Vallik
