Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 18. septembril 2024 Tõrvandi koolimajas algas kell 17. Istungist võtsid osa kõik liikmed, neist üks veebi teel.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Päevakord:

1. Vallavanema valimine

Volikogu esimees Aivar Aleksejev esines ettekandega.

Vallavanema kandidaatideks esitati Alar Arukuusk ja Illari Lään, kes esinesid ettekannetega ja vastasid volinike küsimustele.

Salajase hääletamise tulemusel kogus Alar Arukuusk 13, Illari Lään 7 häält.

Kambja vallavanemaks osutus valituks Alar Arukuusk.

Brit Mesipuu lahkus istungilt

2. Kavandu külas asuva Kirsimäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Vallavalitsuse maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mille eesmärk on algatada Kavandu külas asuva Kirsimäe maaüksuse (kü tunnus 28301:001:1825) ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 25.03.2024 taotlus Kambja vallas Kavandu külas asuva Kirsimäe maaüksuse (kü tunnus 28301:001:1825) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kirsimäe maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ning väheses mahus ka säilitataval metsamaal. Üldplaneering võimaldab maatulundusmaa (kui asub see väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikul, väärtuslikul põllumaal, metsamaal) hoonestamiseks väljastada projekteerimistingimused, kui kavandatava uushoonestuse ja olemasoleva hoonetekompleksini jääb vähemalt 250 m. Arvestades olemasolevate hoonetekomplekside kaugust ja huvitatud isiku nägemust hoonestusala asetsemiseks, ei jää Kirsimäe maaüksusele maa-ala, mis oleks kaugemal kui 250 m olemasolevatest hoonetekompleksidest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb sellisel juhul ehitusõiguse saamiseks koostada detailplaneering. Taotletav tegevus on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Planeeringuala suurus on u 3,5 ha.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni heakskiitu eelnõule.

Volikogu otsustas algatada detailplaneeringu (18 poolt, 2 erapooletut).

3. Huvihariduse ja huvitegevuse toetamine

Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega, milles selgitas, et 2023. aasta kevadel leppisid Tartumaa omavalitsuste juhid kokku, et Tartumaa omavalitsuste liidu juurde moodustatakse omavalitsuste valdkonnaga tegelevatest inimestest huvihariduse töörühm, mis hakkab tegelema Tartumaa omavalitsuste huvihariduse ja huvitegevuse toetuste tingimuste analüüsimise ja võimaliku ühtlustamisega.

2024. aasta suveks jõudis töörühm järeldustele, et maakonnas on huvihariduse ja huvitegevuse korrad ja toetuste määramise alused niivõrd erinevad, et ühisosa saab olla vaid toetuse taotlemise perioodis ja lapsevanema kinnituse andmise ajas. Töörühmas lepiti kokku, et huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad saavad maakonnas KOVidele taotlusi esitada 1. oktoobrist kuni 1. novembrini ning lapsevanem peab oma lapse osaluse huvitegevuses kinnitama 15. novembriks. Ühisosa on ka selles, et Tartumaa omavalitsused kas juba kasutavad või hakkavad kasutama e-toetuste taotlemise ja menetlemise süsteemi SPOKU, kus toimub taotluste esitamine ja kontroll, toetuse määramise või mittemääramise kohta protokolli koostamine, toetuse ja selle tingimustega nõustumine teenuse pakkuja poolt ning toetuse kasutamise aruandlus.

Kambja vallas on siiani kehtinud kaks eraldi määrust, mis oma olemuselt on sarnased. Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 49 „Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord“ reguleerib riigilt saadava huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kasutamist, toetuse liike on kolm – teenuse pakkuja toetus, õppuri toetus ja transporditoetus. Kambja vallavolikogu 17.09.2019 määrus nr 69 „Noorte huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ reguleerib valla eelarvest makstava nn pearaha toetuse jagamist teenuse pakkujatele. Teenuse pakkuja jaoks on kehtimas kaks määrust, mõlema alusel saab taotleda toetust töötasu kulude, vahendite ja noorte võistlustel osalemise ning muude üritustega seotud transpordikulude katteks. Teenuse pakkujad on olnud segaduses, millal nad mida taotleda saavad ning mis erinevused on kahel sarnase nimega määrusel.

Kahe määruse asemele uue määruse loomise tingis vajadus teha huvihariduse ja huvitegevuse toetused üheselt mõistetavaks kõikidele osapooltele ning viia sisse Tartumaal huvihariduse töörühmas ühiselt kokku lepitud muudatused. Uue määrusega jäävad kehtima samad toetuse liigid (pearahatoetus, õppuritoetus ja transporditoetus), teenuse pakkujatele suunatud toetused (teenuse pakkuja toetus ja pearahatoetus) on liidetud üheks pearahatoetuseks, millel on üks taotlemise aeg. Toetuste suurused on samuti jäänud samaks.

Õppuritoetus on ühes huvitegevuses osalemiseks kuni 50 eurot ühe õppuri kohta kuus.

Transporditoetust määratakse kas ühistranspordi piletite alusel või kütusearve esitamisel arvestuslikult 0,1 eurot/km. Pearahatoetus hakkab sisaldama nii riigi eraldatud toetusraha kui valla eelarvesse planeeritud raha. Teenuse pakkuja jaoks ei ole oluline, kas toetus tuleb riigieelarveliste vahendite eraldisest või valla oma eelarvest. Rahade jaotuse eelarves saab määrata projektitunnusega ning vajadusel raha kasutamise selle alusel välja võtta. Eelnevalt kirjeldatu ei puutu aga teenuse pakkujasse ega üksikisikust vallakodanikku, kõikide toetuse taotlejate jaoks on oluline teada, kuidas ja milliseid huvihariduse ja huvitegevuse toetusi Kambja vallas taotleda saab ning missugusel ajaperioodil.

Pearahatoetused määrab jätkuvalt vallavalitsuse moodustatud komisjon, kuid uues määruses on muudatus selles, et mainitud komisjoni kuulub ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja. Haridus- ja kultuurikomisjon määrab vastava esindaja oma koosolekul ning protokollib selle otsuse.

Uue määrusega järgitakse riigi üldist rahanduspoliitikat tõmmata kulutusi kokku ja jagada toetusi pigem vajaduspõhiselt. Õppuri- ja transporditoetust saavad taotleda eelkõige toimetulekuraskustes või riskirühma pere õppuri vanemad ja alates 18. eluaastast õppur ise.

Uues määruses on 13 paragrahvi, mis on jagatud kolmeks peatükiks. 1. peatükk räägib üldsätetest, 2. peatükk huvihariduse ja huvitegevuse toetamise tingimustest ja määradest ning 3. peatükk toetuste taotlemisest, määramisest ja väljamaksmisest ning järelevalvest. Iga toetuse liik on eraldi lahti kirjutatud, et toetuse saajal oleks lihtne leida just temale kohalduvat.

Määruse vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks Kambja vallavolikogu 17.09.2019 määrus nr 69 „Noorte huvitegevuse ja huvihariduse toetamise kord“ ja Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 49 „Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord“.

Määruse eelnõu on heaks kiidetud vallavalitsuse 28.08.2024 istungil. Volikogu haridus- ja kultuurikomisjon tegi oma 03.09.2024 koosolekul eelnõule muudatused, mille vallavalitsus 11.09.2024 istungil heaks kiitis.

Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (20 poolt).

4. Kambja vallavolikogu 23.08.2023 määruse nr 34 „Vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja hüvituse määrad ja maksmise kord

Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega eelnõust,  millega muudetakse volikogu esimehele ja volikogu ning komisjonide liikmetele tasu maksmise aega sarnaselt vallavalitsuse palgajuhendile, mille järgi makstakse tasu järgneva kuu viiendal tööpäeval.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (20 poolt).

5. Vallavanema asendajale lisatasu maksmine vallavanema asendamise eest

Volikogu esimees Aivar Aleksejev esines ettekandega.

Volikogu otsustas tasu maksta (20 poolt).

6. Vallavanema töötasu ja hüvitiste määramine

Volikogu esimees Aivar Aleksejev esines ettekandega.

Volikogu otsustas töötasu ja hüvitise määrata (20 poolt).

7. Kambja vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine

Kambja vallavanem Alar Arukuusk esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kinnitada Kambja vallavalitsus kui täitevorgan 5-liikmelisena alljärgneva struktuuriga:

    1. vallavanem
    2. palgaline valitsuse liige, kes nimetatakse abivallavanemaks ehitus-, planeeringute- ja majandusvaldkonnas
    3. koosseisuline abivallavanem sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnas
    4. kaks vallavalitsuse liiget.

Volikogu otsustas kinnitada vallavalitsuse struktuuri (17 poolt, 3 erapooletut)

8. Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine ja palgalise valitsuse liikme ametist vabastamine

Vallavanem Alar Arukuusk esines ettekandega eelnõust, millega kinnitatakse vallavalitsuse koosseis.

Volikogu otsustas kinnitada vallavalitsuse liikmed (13 poolt, 6 vastu, 1 erapooletu):

  1. vallavanem Alar Arukuusk
  2. abivallavanem ehitus-, planeeringute- ja majandusvaldkonnas Toomas Otsatalo
  3. abivallavanem sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnas Liis Rosin
  4. finantsjuht Eve Jaanus
  5. sotsiaalosakonna juhataja Rahel Tamm

Ühtlasi selle otsusega vabastati ametist abivallavanem Toomas Järveoja.

9. Abivallavanema töötasu ja hüvitiste määramine

Volikogu esimees Aivar Aleksejev esines ettekandega.

Volikogu otsustas töötasu ja hüvitise määrata (12 poolt, 4 vastu, 3 erapooletut).

Järgmine volikogu istung on plaanitud toimuma 30.10.2024.

Volikogu istung lõppes kell 18.23.