Kambja Ignatsi Jaagu kooli 337. lend alustas üheksa aastat tagasi kahe paralleelklassina. Nende jaoks on alati olnud väga oluline, et neid võetaks eraldi klassidena.
Tegemist on väga vaikse ja hästi käituva lennuga, kelle kohta kehtib märksõna – kui õpetaja midagi küsib, siis ma ei vasta, mis siis, et vastust tean. Õpetajatega naljatame, et nende klasside puhul kehtib „ise küsin, ise vastan“ õppemeetod.
A klassi võib kirjeldada kui jutukat ja rõõmsameelset seltskonda. Tüdrukud on olnud alati suhtlejad, loovad sidemeid ja hoolitsevad selle eest, et klassis valitseks hea õhkkond. Poisid seevastu on silma paistnud oma tarkuse ja kindlameelsusega. Klassil on tugev ühtekuuluvustunne ja vastastikune toetus. Ükskõik, kas tegu oli grupitöö, klassiürituse või keerulise eksamiperioodiga, suutsid nad alati üksteist toetada ja motiveerida. Lõpuklassis tõestasid nad oma suurepäraseid organiseerimisoskusi ja meeskonnatöö võimet, pannes kokku imelisi ühisetteasteid ja üritusi.
B klass on oma olemuselt hästi vaikne. Võib-olla ei pruugi nende hääled olla kõige valjemad koridorides ega klassiruumides, kuid nende mõtted ja ideed on sügavad ja kaalutletud. See vaikus ei ole tühjus, vaid pigem keskendunud ja rahulik, mis võimaldab süveneda õpingutesse ja luua tugevaid teadmisi. Nende kohta kehtib ütlus „vaga vesi, sügav põhi“. Nad ei ava oma sisemust kergesti, kuid kui võtta aega ja süveneda, avanevad imelised rikkused ja teadmised. Nende sisemine maailm on mitmekesine ja täis üllatusi, mis tulevad esile vaid lähedaste ja usaldusväärsete suhete kaudu. Nad ei ole edevad ega vaja pidevat tähelepanu. Nende väärtus peitub sisemises rahulolus ja saavutustes, mis ei vaja suuremat esiletõstmist.
Olles viimasel aastal mõlema klassi klassijuhataja, tundub mulle, et A ja B koos annaks välja ühe ägeda klassi, keda kooli kokkutulekutel võiks pikalt meenutada. Ma olen ka edaspidi teie jaoks alati olemas.
Olgu iga uus samm sama edukas kui see, mille just lõpetasid.
Tuult tiibadesse!
Gerli Edela
Kambja Ignatsi Jaagu kooli IX klassi klassijuhataja
