Teistmoodi käsitöötunnid

167
Eliis, Agnes ja Johanna lõikasid ribadeks äraviskamisele määratud T-särgid ning kudusid valmis rõõmsalt värvikireva vaiba. Foto: Maire Henno

Äsja lõppenud õppeaastal käisid Ülenurme Gümnaasiumi kuuendate klasside tütarlapsed käsitöötundides väljaspool tavapärast klassiruumi – Ülenurme käsitööseltsis. Õpilased said näha ja kogeda õppekavaga küll üksjagu seotud, samas paljudele uudseid käsitöiseid tegemisi. Esialgne kohmetus ja tusasevõitu tuju läks peagi üle, kui ühiselt meisterdama asuti. Jaanuarikuu keskpaigani meisterdasime 6. a, b, c, ja d klassi neidudega, siis tulid koolihoonest käsitööseltsi neile vahetuseks 6. e ja f klassi tütarlapsed. Veebruarikuust saime tundidesse perspektiivikat lisajõudu – Kristi Kull, kes õpib Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis tekstiilkäsitööd ning omandas Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis pedagoogika kompetentsid, soovis oma praktikakohaks just Ülenurme käsitööseltsi ning loomulikult oli gümnaasium ettevõtmisega päri. Tütarlapsed said detailseid teadmisi rahvuslikust käsitööst. Kristi juhendas toote valmistamist (mänguasi) kavandamisest lõpuni – nii, nagu kooliprogramm täpselt ette näebki. Kõik tuli dokumenteerida – kirja panna, kui palju asju valmistati, mis maksis materjal ja palju kulus aega. Ega see lastele just lemmiktegevus olnud, aga tehtud see sai ning lapsed said täismahulisest metoodikast meki kätte. Õpetaja Kristi võttis oma praktikaaja kokku südamlike tunnustussõnadega: „Aitäh, Maire, et andsid võimaluse! Oled suurepärane inimene ning tasakaalukas ja hea juhendaja, kel jätkus pikka närvi juhendada ning manitseda vahel ülemeelikuks muutunud tütarlapsi. Kummardus teile, kõik toredad õpilased – olen ääretult õnnelik, et õpetasite mind õpetama. Neli kuud läks välgukiirusel. Aitäh, Ülenurme Gümnaasium, et võimaluse andsid!“
Juba omajagu õpetajaks olemise tarkusi omandanud Kristiga tuli veebruaris tegutsemisse värskeid ideid ja innustust. Kevadel õpilaste kokkuvõtteid lugeda oli lausa uhke tunne. „Uskumatult mõnusad tunnid,“ panid lapsed hinnanguks. „Juba see, et tunnid toimusid klassiruumist väljas, oli väga motiveeriv.“

Meie tunnid algasid reeglina väikese tagasivaatega möödaläinud nädalale – noortele käsitöösõpradele oli mõnigi kord n-ö kodutöid üles antud, aga arendasime pisut ka lihtsalt seltskondlikku vestlust. Liise tegi kevadel koolielu võrreldes otsekohese kokkuvõtte: „Koolis ei lubata tundide ajal rääkida, aga käsitöötunnid on teistmoodi tunnid – võib rääkida ja arutada. Siin on ägedam kui koolis.“

Käsitööpäevadel kulges laste koolitee ikka läbi kaupluse, õppurite saabumise „tunnusmuusikaks“ oli avatavate pakendite krõbin. Tütarlaste kiituseks tuleb kinnitada, et saime reeglina alati kokkuleppele – kui algab tund, pannakse toidukraamid peitu ja telodelegi leiti turvapaik kas kotis või kuskil kõrvallaual. Ning sellestki katsusime reegli kujundada, et suhkruste või rasvaste sõrmekestega näputöötama asumine ei ole „okei“.
Kõigi gruppidega keetsime õunamoosi, aga kokandussõpradest tütarlaste huvidest lähtuvalt sai tehtud erilisi suhkrustatud puuvilju, küpsiseid, hitiks kujunesid takod ja sušid, väike huvigrupp segas koguni kommisalatit. Reeglina söödi kõik sealsamas ühiselt ära, purgiga moosi jagus kaasavõtmisekski. Toidu valmistamine õpilastele meeldis ja seda oleks vaat et lausa igas tunnis tehtud.

Aastaajast lähtuvalt suhestusime ka loodusega – sügisel läksid lapsed käsitöötundidest tagasi kooli, pargist kogutud värvilistest vahtralehtedest keerutatud roosikimbud pihus, kevadel jällegi sai Ülenurme võililledest säravrõõmsaid pärgi punuda.
Tütarlastele meeldis ka ehete tegemine – lükkisime mälutraadile helmeid käevõrudeks, mõnede klasside neiud said algteadmise ka keede heegeldamiseks. Rahvuslike paelte punumine oli teemaks, nn vanaemaruutu õpiti heegeldama, heegeldati mänguasju, tikiti ja kooti kaisukaid, talvel tehti koos käsitööseltsi liikme Sirly Simoga õhulisi villahaldjaid.
Kuivõrd Ülenurme käsitööselts on üksjagu tunnustust kogunud oma kvaliteetsete teljekudumitega, oli eriline rõõm nende neidude üle, kes aitasid kangastelgedele rakendamise tarvis lõime käärida ning kolm neidu kudusid kevadel koguni vahvalt värvikireva põrandakatte!

Sügisel enne kooliaasta algust leppisime õppealajuhataja Maili Mesipuuga kokku, et arendame lastega keskkonnasõbralikku taaskasutusteemat. Meie seltsil on ladusad koostöösuhted Ülenurme tehnopargis asuva Büroodisainiga, sealt saame n-ö aegunud, ent kauneid piltkalendreid, millest voltisime kinkekotte ja –karbikesi, firmast hankisime jõulude aegu ka lastele meisterdamiseks erinevaid materjale ja vahendeid, näiteks parafiiniplaate küünalde kaunistamiseks. Õpetaja Kristi juhendamisel õmblesid lapsed kasutatud rõivastest ja kangastest kotte, mänguasju, tekstiilivärvidega katsetasime rõivaste ilmekamaks muutmist. Kasutuna seisvast klaastaarast meisterdasime küünlalaternaid ja lillevaase, salvrätitehnikaga kaunistasime nii kartongi, puitu, klaasi kui ka tühje plekkpurke. Deili: „Meeldib väga käsitöö, tegime huvitavaid asju, põnev on taaskasutada.“ Marleen:„Purkide kaunistamine oli mu lemmik!“

Laste sõnastatud kokkuvõtted nendest teistmoodi käsitöötundidest teevad tõepoolest hingele sooja. Luisa: „Väga ägedad tegevused, toredad õpetajad. Kõige mõnusam tegevus oli mänguasja õmblemine.“ „Purgi kaunistamine ja purgist vaasi tegemine oli lemmik, emale tegi vaas rõõmu.“ Laurale meeldis haikala õmmelda: „Ma polnud varem õmmelnud. Haikala ilutseb mul voodis.“ Areli, kes enda väitel suures plaanis käsitööst väga ei innustu, kirjutas: „Siin meeldis ja ma heegeldasin roosa aksolotli (Mehhiko tömpsuu ehk veekoletis).“ Melissa: „Hästi on läinud! Kõige rohkem meeldis heegeldamine, heegeldasin karu. Karu andsin õele.“ Miia: „Meeldib väga käsitöö – meeldib tikkida, väga armastan joonistada, viimases tunnis maalisin oma pusale tekstiilivärvidega pildi.“ 6.b klassi Mia-Cristella tagasiside tuli aga väga toreda üllatusena: „Tore oli käia sinu juures! Esimest korda küll vingusime, et peame kõndima, aga lõpuks me ei tahtnud ära minna, sest sinuga oli kogu aeg tore. Igatseme sind nii väga – kas oled meil järgmisel aastal ka?“ Sellele on hea vastata üleskutsega, et noored käsitööhuvilised on Ülenurme käsitööseltslaste hulka ikka oodatud – tundideväliselgi ajal võime ju meelepäraseid toimetamisi teha ja käsitööst mõnu tunda! Meie suures seltsis on palju erinevate oskustega liikmeid ning küllap leiame huvilistele meeldivat tegevust.

Käsitöö on eluks vajalik oskus – loodetavasti ei saanud käsitöösõprade elutõde nende teistmoodi käsitöötundide jooksul kuidagi riivatud… Selge, et kõigile ei saagi kõik meeldida, aga kui nende kuue klassi neidude käsitööhuvi püsima jäi või koguni edasi arenes, oleme rõõmsad ning saavutatuga rahul. Kaunist suve ja uusi värvikaid käsitöiseid avastusi!
Viimase käsitöötunni lõppedes tikkus isegi pisike nukrusniiskus silmanurka… Oli tore kogemus, aitäh meie asjalikele kuuendikele ja kõigile kooliaastaga seotuile!

Maire Henno
Ülenurme käsitööseltsi juhatuse liige

Kristi Kull
Käsitööseltsi praktikant

Kino maale
EelmineKambja Vallavalitsus alustab Tõrvandi keskel asuva haljasala korrastamist
JärgmineTõrvandi lasteaia lõpetajad said tuule tiibadesse