Kambja Vallavolikogu kehtestas 13. novembri 2018. a otsusega nr 51 Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osa kohta. Varem kehtinud Ülenurme valla üldplaneering, mis koostati aastateks 2003-2009, oli oma aja ära elanud. Endise Kambja valla ala kohta koostatakse samuti uus üldplaneering, mis peab valmima hiljemalt aastal 2020. Seega käesolevas artiklis kirjeldatu ei kehti endise Kambja valla ala kohta.
Mis täpsemalt muutus?
Olulisemate muudatustena on kindlasti tiheasustusega alade vähendamine ja koondamine külade keskuste ja alevike ümber. Kõige lihtsamalt öeldes on tiheasustusala selline piirkond, kuhu saab moodustada väiksemaid krunte ja ehitada paarismaju, rida- või korterelamuid. Selliste kruntide moodustamiseks on vajalik korralik ja toimiv infrastruktuur, sest pole mõistlik kaugematesse nurkadesse ehitada kobarasse 10 maja ja tulevikus lähtuvalt elanike vajadusest see mõne aleviku tehnovõrkude ja kergliiklusteedega ühendada. Kõik see eeldab täiendavaid investeeringuid, mille arvelt võib jääda palju muud vajalikku tegemata.
Karmimad nõuded krundi suurusele
Valla üldplaneering koostatakse ca 10-15 aasta perspektiiviga ja vajadusel võetakse kasutusele rohkem tiheasustusala. Praegu on see tiheasustusala vajadus tagatud mitmekordselt. Rangemaks on üldplaneering läinud krundi suuruse ja elamu tüübi suhtes. Paarismaja on võimalik rajada krundile, mille suurus on vähemalt 1800 m². Korterelamu krundi miinimumsuuruseks arvestatakse nelja elamuühikuga korterelamu puhul 1600 m² ja iga järgneva elamuühiku jaoks peab lisanduma täiendavalt 150 m². Ridaelamu krundi miinimumsuuruseks arvestatakse kolme elamuühikuga ridaelamu puhul 1800 m² ja iga järgneva boksi kohta peab lisanduma täiendavalt 500 m². Leevendatud on kruntide täisehituse protsenti, mis on nüüdseks kuni 3000 m² suurusel krundil kuni 30%. Varem oli see protsent 20% ja selle muutmise vajaduse tingisid ca 1000 m² suurused krundid, kuhu hooned ei tahtnud ära mahtuda.
Keeluvööndi vähendamine
Üldplaneeringu alusel on õnnestunud vähendada ka Porijõe ehituskeeluvööndit. Seda küll 30 meetrini ja vaid Ülenurme aleviku piires Porijõe läänepoolsel kaldal, kuid elanikel võimaldab see oma krunti kasutada oluliselt rohkem, kui seda oli 50 m ehituskeeluvööndi puhul. Ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema iga kord hästi põhjendatud ja pigem annab Keskkonnaamet selle võimaluse erandina. Kõige olulisemaks põhjuseks sai asjaolu, et selles lõigus ei ole tegu loodusliku veekoguga, vaid poldri rajamisel kaevatud kanaliga.
Miinimumkrundi nõue hajaasutuses
Kui inimesel on soov elada keskustest kaugemal, siis hajaasustuses on ehitusõiguse saamiseks vajalik vähemalt 5000 m² suurune krunt. See võimaldab rajada lokaalseid vee- ja kanalisatsioonilahendusi ja inimesel on oma elukeskkonna kujundamise osas valikuvõimalus. Kui hajaasustuses paiknev maatükk on elamuehituseks sobiv ja kitsendusi pole ning juurdepääs on tagatud, siis on võimalik kuni 5 elamukrunti moodustada ka detailplaneeringut koostamata.
Üldplaneering on leitav valla koduleheküljelt aadressil https://www.kambja.ee/uldplaneering.
TIIT LUKAS,
vallavalitsuse maa- ja ehitusosakonna juhataja
