Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.
Peale leibkondade kulutuste ja tarbimise info, kogub uuring teavet ka leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete perekonnasuhete, tööhõive ja hariduse kohta, samuti leibkonna elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo selgitas, et uuringu andmeid kasutavad lisaks statistikaametile ka ministeeriumid ja teadusasutused, sest tulemuste põhjal saab analüüsida nii seda, millele leibkond kulutab, kui ka jälgida kulutuste trendide muutumist ajas. „Kui tuua paar näidet, siis uuring võimaldab hinnata, mida on ostnud üheliikmeline leibkond, milliseid kulutusi teevad üksik- või mõlema vanemaga või pensionäride leibkonnad,“ rääkis Müürsoo ja lisas, et samuti saavad tarbijad ning toodete ja teenuste pakkujad infot selle kohta, millele kulutatakse rohkem ja mida aasta jooksul enim tarbitakse.
Uuring hõlmab ligi 9000 leibkonda, keda 2019. aasta jooksul külastavad statistikaameti küsitlejad. Kõik uuringusse sattunud leibkonnad saavad statistikaametilt eelnevalt sellekohase teate. Leibkonda külastaval küsitlejal on fotoga statistikaameti töötõend. „Loodame, et kõik leibkonnad, kes saavad teate uuringusse sattumisest, selles ka osalevad,“ märkis Müürsoo. „Iga leibkonna käitumismuster on unikaalne ning kui uuringusse sattunud leibkond vastamast loobub, ei saa teda mõne teisega asendada ning kaotsi läheb Eesti tervikpildi väärtuslik osa,“ selgitas ta. Iga uuringusse sattunud leibkond esindab umbes sadat Eesti leibkonda. Müürsoo märkis, et uuringus osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.
Leibkonna eelarve uuring koosneb statistikaameti küsitleja tehtud intervjuudest leibkonna pea ja kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmetega ning leibkonna kulutuste päevikust, mida täidetakse leibkonna kahe nädala kulutuste kohta. Päevikut on võimalik täita kas paberpäevikuna või kogudes kokku kõik tšekid. Tšekkidel olevat infot paberpäevikusse ümber kirjutama ei pea.
Päevikusse märgitakse kahe nädala jooksul iga leibkonnaliikme kõik kulutused: toidukaubad, tarbekaubad, rõivad ja jalanõud, väljas söömised ning kõik maksed ja ostetud teenused. Seda, kuidas päevikut täita, õpetab küsitleja.
Intervjuu põhieesmärk on saada infot leibkondade sissetulekute ja suuremate kulutuste ning samuti enda tarbeks toodetud ja tasuta saadud põllumajandussaaduste tarbimise kohta.
Statistikaamet tagab kõigile leibkonna eelarve uuringu vastajatele nende andmete kaitse. „Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult, tulemuste avaldamisel ei seostata neid mingil viisil vastaja isikuga,” selgitas Müürsoo.
Statistikaamet avaldab uuringu tulemused 2020. aastal. Lisateavet uuringu kohta saab statistikaameti veebilehelt. Eelmine uuringulaine toimus aastatel 2015–2016.