Meie, Kambja Tammekse klubi eakate reisimised jätkusid ka septembris-oktoobris.
Ongi möödas selle aasta kuum suvi ja ilus kuldkollane sügis. Käes on november uduste hommikute ning halli ja poolpimeda päevaga. Siiski püsib veel temperatuur plussis ja see on meeldiv. Õhtud on pikad ja pimedad… Aga seegi aeg on tore, sest nüüd on mõnus mõelda tänavustele tegemistele, lehitseda märkmeid ja vaadata fotosid.
Muljeterohked tunnid Sangastes
Traditsiooniks on saanud vanavanemate päeva tähistamine. Sellel aastal otsustasime seda tähistada Sangaste lossi külastamisega. Kokkulepitud ajal ootas meid giid, kes kõigepealt tutvustas lossi ehitamise ajalugu.
Lossi ehitas krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. Eeskujuks olid Inglismaa lossid. Tema ideed viis ellu arhitekt Otto Pius Hippius. Loss on ehitatud punastest tellistest, mis kohapeal valmistati. Lossi silueti loovad eri kujuga tornid. Fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad rikkalikult liigendatud maalilise hoone.
Sangaste lossil on 168 akent. Algselt oli seal 99 ruumi, sest 100 ja rohkem ruume võis olla ainult tsaarile kuuluvates hoonetes. Bergile see ei meeldinud ja ta lahendas olukorra sellega, et ehitas ühele suuremale ruumile seina seest väljatõmmatava vaheseina – ja nõnda oligi tema lossis 100 tuba.
Vaatamisväärsus on gooti stiilis fuajee ja kõrge ballisaal, mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega jahisaal. Bergil oli suur jahitrofeede kogu. Teisel korrusel on massiivsete tammepuust seinariiulitega raamatukogu ja Rukkituba, kunagine piljardisaal, kus nüüd on seintel väljapanek mõisahärra ja lossi ehitaja krahv Bergi elust ja rukki aretamisest. Koos lossi ehitamisega alustas krahv ka ümbritseva pargi kujundamist dendropargiks. Pargi pindala oli kokku 54 ha ning seal kasvas umbes 500 erinevat puu- ja põõsaliiki. Praegu hooldab parki RMK.
Krahv Berg oli silmapaistev mees, lihtsa käitumisega ja võitis talupoegade lugupidamise. Ta tegeles paljude aladega, kuid tema elutööks sai Sangaste rukkisordi aretamine.
Väikesel kohvipausil saime veel giidile küsimusi esitada ja tänada teda väga sisuka ekskursiooni eest. Oligi aeg asuda koduteele. Külastasime ka Sangaste kalmistul rukkikrahv Bergi hauda. Ilus ja muljeterohke vanavanemate päev oligi peetud.
Pühalikud tunnid Tallinnas
Meie teine traditsioon on oktoobris külastada mõnda teatrit. Sellel sügisel oli meie sihiks Estonia teater. 11. oktoobril võtsimegi suuna Tallinna poole.
Meie esimeseks sihtpunktiks oli Pirita tee ääres asuv kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Kompleksil on kaks osa – Teekond ja Koduaed. Pirita teelt mäekülge lõikuv 200-meetrine pealt avatud käik – Teekond on mälestuskoridor, mille mustal kivist seinal on mälestusplaadid kommunismiohvrite nimedega. Neid on seal üle 22 000. Seina äärde on asetatud lilli ja küünlaid, mälestades neid, kes puhkavad nimetutes ühishaudades. Koduaia rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal. Kui see õunaaed veel õide puhkeb… Ilus mälestusmärk ohvritele.
Ilm oli ilus ja vaikne. Päike säras mere kohal. Väga pühalik tunne jäi nähtust.
Edasi suundusime teatrisse vaatama noore autori Rasmus Puuri esimest ooperit „Pilvede värvid”. Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil „Pilvede värvid”, mille 1983. aastal lavastas Mikk Mikiver. Näidend, mis käsitles eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises, saavutas tol ajal suure menu.
Kruusvalli näidendist tuttava perekonna järeltulijate traagika taustal räägitakse ooperis Eesti taasiseseisvumise lugu ja tuuakse lavale selle tähtsamad sündmused aastatel 1987-1993. Lihtne lavakujundus sisaldab torni, mis kord täidab majaka või piirikaitserajatise, siis laulupeodirigendi puldi või burgeriputka funktsiooni. Teine keskne tegevuspaik on rannakülas elava perekonna köök, kus alatasa tehakse tööd, näiteks kootakse või lõigutakse õunu, et need siis alumiiniumist mahlakeetjasse toppida. Kogu etenduse vältel on lava taustal Argo Valdmaa meeldivalt tagasihoidlik video, kus valgete pilvede seest piiluvad vihjed tegevuspaigale või taustsüsteemile. Emotsionaalne ja huvitav etendus meeldis meile väga.
Kodutee sujus kiiresti ja peale südaööd olime juba kodus.
HELLA SULE
