Eesti keel on midagi, mis on ja jääb meie kallimaks varaks ning oluliseks kultuuri osaks. Paratamatus on see, et meie kõnekeelde satuvad võõrkeelsed ja mugandatud sõnad, mis küll muudavad kõne värvikamaks, kuid kaotavad samas meie keele ilu. Nutiajastu toob kaasa selle, et lapsed kuulevad võõrkeelseid sõnu enne või samal ajal, kui oma emakeelt. Samas oleks tark õppida enne ära oma emakeel, just lapse enda ning tema arengu huvides. Ärme unusta oma imeilusat emakeelt ja selle kaunist kõla. Lugegem ja laulgem rohkem ning tundkem uhkust oma ilusa keele üle.
Mesimummi lasteaias kogusime kokku meie töötajate meelest kõige kaunimad eestikeelsed sõnad. Lisaks võtsime kuulda ka kohalike elanike arvamusi. Tuli välja, et kõige ilusama sõna leidmine ei olegi nii kerge, sest neid on lihtsalt nii palju. Samas tuli välja ka see, et sõna ilu mõjutab selle tähendus. Sõnu pakuti erinevaid, kuid kõige enam käisid läbi „ema“ ja „armastus“.
Nendele sõnadele mõeldes on noor kirjanik Marta Eller (16) kirjutanud järgneva mõtte: „Ema – kui palju mahub sinna kolme tähte soojust ja armastust. Kui palju mahub headust ühte inimesse ja usaldust ühte hinge. Ema on see, kes laseb sinu enda südamesse, enda südame taga asuvasse toakesse, kus ta sind hoiab kui kõige hinnalisemat aaret. Ta laseb su oma mõistuse kõrvale, et jagada sinuga oma häid mõtteid ja kindlat meelt. Ta hoiab sind isegi siis, kui sa teed talle haiget ja surud ta nii nurka, et välja pääseb ta ainult sind lükates. Tavaliselt märkame alles siis, mis tegime. Ema paitab isegi siis, kui oled olnud paha. Ta teab, mida sa vajad, ta teab, mida sa tahad ja mida sa teed, sest tema suunab sind – tema austab sind kõige rohkem kõigist siin maailmas, sest just ema on see soojusest ja armastusest pakatav kalliskivi, mida me peame hoidma, sest nii nagu jagab ema sulle hoolivust, jagame ka meie seda eneselegi märkamatult. Iga ema ja ta laps tunneb seda mõjuvõimsat tunnet.“
Margit Saluotsa
Kambja Lasteaed Mesimumm logopeed-assistent
