Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 25.01.2023. a algusega kell 17.00 Uhti külas Reola kultuurimaja saalis.
Kohal oli 19 volikogu liiget, puudus kaks. Päevakord kinnitati ühehäälselt.
Päevakord:
Finantsjuht Eve Jaanus tegi ettekande.
Kambja valla 2023.a eelarve koostamise aluseks on Kambja valla põhimäärus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
Eelarve koostamisel on lähtutud Kambja valla arengukavast 2020–2030, Kambja valla eelarvestrateegiast 2023–2026, valitsuse ning rahandusministeeriumi poolt eelarve koostamise ajaks teada olevatest andmetest, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ettepanekutest, sõlmitud lepingutest ning vallavalitsuse raamatupidamise andmetest.
2023. aasta eeldatav eelarve maht on 50 877 352 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 12% ja põhitegevuse kulud suurenevad 21%. Põhitegevuse tulem on positiivne, summas 1 536 450 eurot. Investeerimistegevuse maht suureneb võrreldes 2022. aastaga 140%. Investeerimistegevuse tulud on planeeritud summas 744 350 eurot ja kulud 22 933 147 eurot.
Investeerimistegevus on negatiivne, kulud ületavad tulusid (- 22 188 797 eurot).
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Kambja valla 2023. aasta eelarves on nimetatud näitaja positiivne (1 536 450 eurot). Positiivne põhitegevuse tulem tagab valla omafinantseerimise võimekuse.
Eelarve tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele liidetakse investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma. Kambja valla 2022. a eelarve tulem on negatiivne (– 20 652 347 eurot). Negatiivne tulem kaetakse finantseerimistegevuse ja likviidsete varade arvelt. Eelarvesse on planeeritud pangalaen summas 20 000 000 eurot. Likviidseid vahendeid on plaanis kasutusele võtta summas 1 307 067 eurot.
Investeeringud on planeeritud 2023. aasta eelarvesse tuginedes eelarvestrateegiale ja lähtudes tegelikest vajadustest.
Kui 2023. aasta eelarve täitmine on prognoosi kohane, siis aasta lõpuks on netovõlakoormus 78%.
Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegi kaasettekande. Komisjon leidis vastuolu eelarvestrateegiaga piakajalise laenu osas, kuid komisjon kiitis eelarve heaks.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati ja suunati teisele lugemisele. Parandusettepanekuid saab teha 3. veebruarini.
Määruse eelnõu ME1-4/144
Abivallavanem Triin Nõmmistu tegi ettekande.
Vallavalitsus küsis nõusolekut võõrandada avaliku elektroonilise enampakkumise korras vallale pärandina kuuluv Soinaste külas Linnavere tee 1 asuv mõtteline osa kinnisasjast ja eriomandi ese – eluruum korter nr 1, mille üldpind on 42,10 m², alghinnaga 22 500 eurot.
Kaasettekande tegi majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann. Komisjon kiitis eelnõu heaks.
Volikogu andis ühehäälselt nõusoleku kinnisvara võõrandamiseks.
Abivallavanem Liis Rosin tegi ettekande.
500 eurot stipendiumit hakatakse andma gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud õpilasele ja kutsekeskhariduse õpingud kiitusega lõpetanud õpilasele, kelle keskmine kaalutud hinne on 5,0 ning 400 eurot gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud õpilasele ja kutsekeskhariduse õpingud kiitusega lõpetanud õpilasele, kelle keskmine kaalutud hinne on 4,6 või kõrgem.
Stipendiumi saaja elukoht rahvastikuregistris peab olema Kambja vald hiljemalt stipendiumi andmise aasta 1. jaanuaril. See muudatus tuleneb sellest, et ka Tartu linn maksab nüüd stipendiume sissekirjutuse põhiselt.
Hariduskomisjoni esimees Margot Võsokov tegi kaasettekande. Komisjon kiitis eelnõu heaks.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (poolt 19).
- Määrus nr 28
- Koolilõpetaja stipendium (terviktekst)
Vallasekretär Marina Lehismets tegi ettekande.
Kambja valla põhimäärus on kehtestatud volikogu 19.12.2017 määrusega nr 4, mis jõustus 01.01.2018. Nimetatud põhimäärus kehtestati 2017. a uuele Kambja vallale, mis sündis endiste Ülenurme ja Kambja valdade sundliitmisest.
Volikogu ja ka valitsus on tähelepanu juhtinud kehtiva põhimääruse puudustelele ning täpsustamist vajavatele sätetele.
Uues põhimääruse eelnõus on sätted täpsemalt lahti kirjutatud ning mõned ebatäpsused eelnõuga kõrvaldatud. Põhimääruse struktuuri on muudetud ning parema loetavuse huvides rohkem liigendatud. Muudatuste suure mahu tõttu osutus otstarbekamaks vormistada valla põhimäärus uues redaktsioonis.
Põhimääruse eelnõu koostas vallasekretär Marina Lehismets koostöös juristide Margreth Adamsoni ja Ene Kivineemega, volikogu sekretäri Reet Kiuruga ning volikogu liikme Olavi Jänesega.
Volikogu moodustatud ajutine põhimääruse väljatöötamise komisjon koosseisus Aivar Aleksejev, Urmas Kink, Ivar Tedrema, Tanel Melk, Olavi Jänes, Illari Lään, Marina Lehismets ja Margreth Adamson töötas eelnõu läbi rida-realt ning osade sätete üle vaieldi pikalt. Komisjon on oma heakskiidu eelnõule andnud.
Kaasettekande tegi ajutise põhimääruskomisjoni esimees Aivar Aleksejev. Põhimääruskomisjon kiitis eelnõu heaks.
Põhimääruse esimene lugemine loeti lõppenuks. Muudatusettepanekute tähtajaks seati 09.02.2023.
Määruse eelnõu ME1-4/146
Ettekande tegi vallasekretär Marina Lehismets.
Riigikogu valimise seaduse kohaselt moodustab vallavolikogu hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. Kambja vallavalitsus moodustas oma 04.01.2023 määrusega nr 4 „Valimisjaoskondade moodustamine“ neli valimisjaoskonda, mis asuvad Ülenurmel, Tõrvandis, Külitses ja Kambjas.
Volikogu nimetab otsusega vallasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed. Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab vallasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad. Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed vallasekretäri ettepanekul.
Volikogu nimetab vallasekretäri ettepanekul vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget.
Volikogu kinnitas jaoskonnakomisjonide moodustamise (19 poolthäält).
Vallavanem Illari Lään tegi ettekande.
Kambja vallavalitsus kavandab Tõrvandi koolimaja ehitamist 2023.—2024. a. Tõrvandi keskusala arendusele parima lahenduse leidmiseks kuulutas vallavalitsus välja ideekonkursi, kuhu laekunud kaheksa võistlustöö seast valiti žürii otsusel parimaks võistlustöö „Ruut ruudus“, autor OÜ Arhitekt Must, kellega volikogu otsuse alusel sõlmiti projekteerimistöö tellimiseks hankeleping. Kogu keskusala projekteerimine on kavandatud etapiti. Esimene etapp on Tõrvandi koolimaja ehitamine. Tõrvandi kooli ehitamise riigihanke korraldamiseks andis volikogu loa 09.06.2022. Tõrvandi kooli ehitamise riigihanke kuulutas vallavalitsus välja eelprojekti põhjal 11.08.2022. Riigihangete registris avaldati 24.08.2022 väljakuulutamisega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlus eeldatava maksumusega 12 500 000 eurot käibemaksuta.
Vallavalitsus valmistas ette volikogu 21.12.2022 istungile eelnõu loa andmiseks riigihankeks Tõrvandi kooli ehitamiseks tulemuste kinnitamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Ettepanek oli saada nõusolek tunnistada Tõrvandi kooli ehitamise hange edukaks ja pakkujaks hanke tingimuste kohaselt ja madalama hinna hindamiskriteeriumi alusel OÜ Embach Ehitus pakkumus kogumaksumusega 19 152 518,88 eurot (km-ga) ning sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping. Volikogu 21.12.2022 istungil eelnõud ei kinnitanud. Vallavalitsus tunnistas seepeale 22.12.2022 Tõrvandi kooli ehitamise hankemenetluse kehtetuks.
Tõrvandi kooli põhiprojekt valmis 13.12.2022. Projekt läbis ekspertiisi, aruandes kriitilisi vigu välja ei toodud, vaid olid pisimärkused.
Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks volikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.
Eelnõus lubati vallavalitsusel korraldada riigihange Tõrvandi kooli ehitamiseks. Vallavalitsusel on õigus kaaluda riigihanke korraldamist ühishankena valla konsolideerimisgruppi kuuluva asutuse, äriühinguga või sihtasutusega.
Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegi kaasettekande. Kuna komisjoni liikmed olid enamuses seda meelt, et riigihanget ei peaks korraldama läbi sihtasutuse, siis otsustati jätta see eelnõust välja.
Kaasettekande tegi ka arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi. Ka see komisjon pooldas muudatusettepanekut.
Volikogu võttis otsuse koos muudatusettepanekuga vastu (poolt 19).
Aivar Aleksejev taandas end päevakorrapunkti arutelult ja hääletamiselt.
Ettekande tegi hariduskomisjoni esimees Margot Võsokov.
Kambja valla tunnustamise korra kohaselt omistatakse Kambja valla aukodaniku nimetus füüsilisele isikule erilise auavaldusena Kambja vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsuse kinnitab volikogu.
Ühinenud valdade esmasel aukodaniku valimisel tegi hariduskomisjon volikogule ettepaneku anda Kambja valla aukodaniku nimetus pikaajalisele Ülenurme vallavanemale ning ühinenud valdade esimesele vallavanemale ja praegusele Kambja vallavolikogu esimehele Aivar Aleksejevile.
Volikogu andis ühehäälselt aukodaniku tiitli Aivar Aleksejevile (19 poolthäält).
