Eesti on koos naaberriikide Läti ja Leeduga võtnud sihiks hiljemalt 2025 aasta lõpuks oma elektrisüsteemid Venemaast lahti ühendada. See tähendab, et ka Kambja valda läbivad kõrgepingeliinid tuleb töökindluse tõstmiseks rekonstrueerida. Kambja vallas on põhiliini ehitustööd lõpetatud, kõik 22 masti on paigaldatud. Jäänud on veel heakorratööd. Pärast tööde valmimist 2023. aasta maikuus demonteeritakse kasutusest välja jäävad vanad õhuliinid.
Kolm olulist muudatust
Tegemist on kõigi Balti riikide ühisprojektiga, mis toob kaasa kolm suuremat muudatust. Esiteks ja peamiseks tagab Venemaa süsteemist lahkumine meile turvatunde, et elekter on olemas igal ajahetkel, sõltumata suure idanaabri tegevusest, tahtest või plaanidest. Sest kuigi me enam elektrit Venemaalt ei impordi, oleme hetkel ikkagi sõltuvuses ebasõbralikust naabrist, keda on tarvis, et meie väikese elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku sagedust hoida. Ei ole vaja olla julgeoleku-või energeetikaekspert, et mõista – see ei ole meie jaoks hea lahendus. Kui Venemaa peaks ka otsustama Baltimaad oma sagedusalast varem välja lülitada, siis saame hakkama, ent iga rekonstrueeritud kilomeeter liine tõstab turvatunnet.
Teiseks vahetatakse projekti raames kõik seni idast lõunasse kulgevad vanad ja väsinud liinid tänapäevaste vastu, mis lisab elektrisüsteemile töökindlust veel väga pikaks ajaks. Kolmandaks vabaneb üle Eesti liinide alt ning kaitsevööndiga seotud piirangutest sadades hektarites kasutult seisnud maad – kokku nii palju, et kui see oleks üks plats, saaks sinna rajada 1400 jalgpalliväljakut.
Olulisel kohal on koostöö maaomanikega
Püüame töid tehes liinide läheduses elavaid ja töötavaid inimesi võimalikult vähe häirida. Elektrikatkestusi projektiga ei kaasne, sest kõigi töödega seotud alajaamade toide on dubleeritud. Mõistame, et maaomanike jaoks ei ole rekonstrueerimine alati mugav, seda eriti sügis-talvel, mil maa on porine. Arusaadavalt ei ole nii mastaapseid ehitustöid võimalik läbi viia märkamatult. Lubame tegutseda kiiresti ja säästvalt, kindlasti antakse maaomanikele piisavalt varakult teada, millal töödega nende juures alustatakse. Rekonstrueerimise käigus tekkinud segadus likvideeritakse, ehitusjäägid viiakse ära esimesel võimalusel. Oleme väga tänulikud kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele, kes mõistavad, et kõrgepingeliinide kiires tempos üles ehitamine on terve Eesti energiajulgeoleku huvides. Koostöö on olnud suurepärane.
Sünkroniseerimine mandri-Euroopaga läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on üle 300 miljoni euro. Projektist 75% rahastab Euroopa Liit, ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis ülekoormustulu fondist.
Illimar Vahtras ja Marten Raidma
AS-i Elering projektijuhid
