Kambja valla käesoleva aasta augustikuises ajalehes Olevik ja Koduvald avaldati ajalehe toimetaja proua Maire Henno artikkel „Ülenurme, Kambja või hoopis Ülekambjanurme“. Artikli autori seisukoht on loetav eeltoodud artiklis. Arvamusi on erinevaid. Nende tasakaalustamise eesmärgil püüan välja tuua medali teise poole.
Mina kui Paali küla elanik ehk paalikas peaksin trummi lööma ja Kambja nime eest väljas olema. Tunnistan, et nimeküsimuses on keeruline erapooletuks jääda. Rahandusministeeriumi kohanimenõukogu on teinud valitsusele ettepaneku säilitada Kambja valla nimi senisel kujul. Volikogu esimees Heiki Sarapuu nimetab Ülenurmet valla tõmbekeskuseks. Siinkirjutajale jääb arusaamatuks, mida üks lihtinimesest kambjakas sealses „tõmbekeskuses“ ajamas peaks käima…
Mina külastan tõmbekeskust kord aastas, kui lastega septembri esimesel laupäeval põllumajandusmuuseumis pulle ja lehmi vaatamas käin. Kõik, mis ühel kambjakal on vaja vallavalitsuses ajada, saab ta tehtud Kambjas.
Alustan algusest ehk siis enda kodust – Paali külast, Kambja valla eelviimasest külast. Viimane küla on Raanitsa ja siis tuleb juba Põlvamaa. Meil on poodi neli kilomeetrit. Talvel lükatakse teed lahti ja koolibuss käib ka. Meil on isegi elekter ja internet. Ainus, millest puudust tunneme, on jalgrattatee Kambja keskusesse. Sellisel juhul hüppaks aga ratta selga ja sõidaks poodi piima-leiva järele. Või sõidaksid lapsed alevisse sõpradega mängima. Praegu hüppavad paalikad auto peale ja viivad lapsed kooli, lasteaeda, sõidavad ise Tartusse tööle jne. Paalimäe peatuses peatuvad ka mõned sellised maakonnaliini bussid, millega tasuta sõita saab. Mõistlikum on siiski autoga Tartus tööl käia, sest hommikune buss läheb meie juurest kell 6.26 ja on Tartus tervelt tund ja kümme minutit hiljem ehk 7.40. Tõesti ei sooviks uneajast üle tunni aja bussis varahommikust ekskursiooni „Tunne Eestimaad“ saada. Õhtul saaks töölt tasuta koju ka: kell 17.15 istud bussi peale ja tund aega hiljem astud bussi pealt maha. Autoga võtab Paali-Tartu otsake aega kakskümmend minutit…
Etteheiteid tasuta maakonnaliini ideele ei tee ma mitte vähimalgi määral. Sain isegi suvel tasuta koos lastega Räpinas käidud ning hea meelega vaatasime Eestimaad. Igal hommikul aga on vaja punktist A punkti B saada optimaalse ajaga.
Peamine argument, milleks vabariigi valitsuse nimekomisjon on valinud suure ühendvalla nimeks Kambja, tugineb Kambja ajaloolisele ja kultuuriloolisele taustale (Kambja kihelkonda on esmamainitud 1471. aastal). Faktidena tähendab see kirikut (esmamainitud 1330. aastal), Kambja kooli (esmamainitud 1686. aastal), Kambja laulukoori (esimene mitmehäälne laulukoor aastast 1794), rääkimata siin Andreas Virginiuse poolt tõlgitud Wastsest Testamendist ja õpetaja-köstrina töötanud Ignatsi Jaagust.
Mulle tundub täiesti siiralt, et kambjakad ei ole loorberitele puhkama jäänud, ajaloo peale liugu laskma. Siin käib Rakvere teater (täissaalile) etendusi andmas, siin on igakuised rohkete tantsuhuvilistega tantsuõhtud, laulukoor Läte laulab (ja on esimesest üldlaulupeost alates lunastanud kõik laulupeopääsmed), naisansambel laulab ja -rahvatantsurühm tantsib. Jumalateenistused on igal pühapäeval (tõsi, mitte rahvast täis kirikule). Koolides (Kambja kool, Kuuste kool, Unipiha kool, Kammeri kool [– Kammeri kool on Kambja vallas asuv riigikool – toim]), lasteaedades (Mesimumm ja Kuuste kooli juures toimetav lasteaed) elu käib. Siin on raamatukogu, staadion, spordihoone. Kambjas on traditsioonilised jaanipäevaüritused, aastalõpuüritused, kevadkontserdid, memme-taadi üritused. Siin on isegi kino (kaks korda odavamate piletihindadega)! Vaatamata vaesusele, mis meil enne liitmist oli, või rikkusele, mis meile nüüd saabunud on, on kõik toiminud. Ja toimunud.
Ainus, mida Kambja vallal enne Ülenurmega liitmist ei olnud, oli kümme tuhat elanikku. Ja gümnaasium. Ja muusikakool. Ja põllumajandusmuuseum. Mis saaks senise Kambja valla elanikel olla selle vastu, et tema lapsuke saab käia koduvalla muusikakoolis või õppida koduvalla gümnaasiumis? Samas, mis saab siis, kui praeguse Ülenurme gümnaasiumi kuue esimese klassi asemel (esimesi klasse on käesoleval õppeaastal a-st kuni f-ni) on järgmisel aastal kümme esimest klassi ja veel aasta pärast on neid koguni viisteist – on ju valla elanike arv suurenenud. Mõttekoht…
Mis saab siis, kui senise Kambja üheksandikud ei taha enam gümnaasiumiõpinguid jätkata Tartus, vaid soovivad õppida koduvallas, Ülenurme Gümnaasiumis…
Kambja vald on võitnud tohutult, oleme nüüd rikkamad. Justnimelt, rikkamad. Kambja poolt ajalugu, Ülenurme poolt maksumaksjad. Kui nii jämedalt võib nimesaaga kokku võtta. Kui ei või, siis palun andestust. Enne raha, siis kultuur ja ajalugu. Maire Henno väide enda artiklis, et „hästikindlustatud keskkonnas on kindlasti kergem kultuuriväärtusi luua, kultuurielu arendada ja säilitamisväärset põlistada“ on kohatu. Alatu.
Indrek Hirv ütles 25. septembril, mil kogu Eesti oli paavsti ootuses, et eestlased on peamiselt rahausku. Rahast on saanud moodne euroopalik väärtus. Kel on raha, sel on võim. Maire Henno artiklis toodud tuhat kuussada Ülenurme ettevõtjat, kes ei ole valmis nime vahetama ning on senimaani „ootel“ – antud fakt nimeküsimusse tuua on siinkirjutaja arvates nõutuks tegev, kurvastav.
Kaks lauset ka rahvahääletuse kohta. Demokraatlikus riigis saab rahvas valida ja otsustada. Saab hääletada, millist nime ta enda kodukohale soovib. Nimeks sooviti Ülenurme. Ei pea olema just tuumafüüsik, et aru saada lihtsast tõsiasjast, et kui ka kõik senise Kambja territooriumi elanikud oleksid hääletanud Kambja nime poolt, siis poleks mitte eales, mitte ühelgi ausal teel olnud rahvahääletusel valituks saanud Kambja nimi.
Ülenurme näidissovhoos (EPA Ülenurme õppe-katsemajand – toim) olevat omal ajal olnud kõvasti kõvem sõna kui Kambja sovhoos. Sellele ei oska siinkirjutaja midagi vastu panna. Kui nii, siis nii. Mis sellest sündinud on, võib vaid küsida. Või mis see meie suurele ühendvallale praegu annab, võiks ka küsida.
Paavsti Eesti visiidi moto oli „Mu süda, ärka üles“. Meid on vaja äratada mitte unest, vaid rahausust. Südant ja raha ei saa seostada. Tark inimene neid ei seosta. Südametunnistus ei saa olla rahast sõltuv. Me tormame. Me mõtleme. Aga me ei tunneta. Mis oleks, kui püüaks kuidagi intuitiivselt, südame ja ausa südametunnistusega läheneda mõningatele probleemidele…
On selle nimega, kuidas on. Sisu loeb. Minul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et Kambjas on nüüd rongipeatus ja põllumajandusmuuseum. Neid siin enne liitmist ju polnud. Rongiga ma koju sõita ei saa ka parema tahtmise juures. Oleme Kambja või Ülenurme, ääreala oleme ikka ja alati.
Iga ristiinimene, kes meie suure ühendvalla lehte Olevik ja Koduvald loeb, saab sealt kamaluga Ülenurme-uudiseid ja sõrmeotsaga Kambja-uudiseid. Ei hakka selles küsimuses tähte närima, mastaabid on ju erinevad, ilmselgelt. Mõttekohaks on see aga küll…
Kui mu postiaadressiks saaks Ülenurme vald, Paali küla oleksin ikka tänulik ja rõõmus, et elan Eestis, iseseisvas vabariigis. Meil ei ole sõda, meil ei ole looduskatastroofe, meil ei ole suuri haiguspuhanguid. Aga meil, eestlastel, on fenomenaalne oskus elu keeruliseks elada, eestlaslik tigedus ja Tammsaare värvika tegelase pearulik kius ning andreselik jonn. Meil on tõde. Ja meil on õigus.
Võtaksin kokku nimekempluse paavst Franciscuse Eesti visiidi motoga: „Mu süda, ärka üles!“
MAARJA ASTOVER,
Paali küla elanik
TOIMETUSELT
Vallalehel on kolm toimetajat, lisaks keeletoimetaja Piret Rannast. Kokkuleppeliselt tegeleb lehe veebimajutusega Heigo Mägi. Kambja-kandi uudised kogub ja teeb trükiküpseks Toivo Ärtis. Ülenurme piirkonnast kogub uudiseid, toimetab ja saadab kõik kogutud lehematerjalid trükikotta ja vastutab lehe lugejateni jõudmise eest Maire Henno.
Korrakem siinkohal veel üle, et vallaleht ootab uudiseid iga jooksva kuu 10. kuupäevaks!
Kui materjalid on toimetajate arvutitesse jõudnud (oma uudised võite läkitada ka mõlema toimetaja meilile), siis sealt edasi peavad lehematerjalid hiljemalt kümne päeva pärast olema toimetatud-korrigeeritud ning maketiks korrastatult trükikojas küljenduses ja trükis. See järjekordne osa protsessist võtab aega juba sõltuvalt lehe mahukusest ja mõnevõrra ka trükikoja koormatusest. OÜ Garrisson Trükikoda on meile olnud alati mõistev ning usaldusväärne koostööpartner.
Lehe laialikandmiseks vajab Omniva veel vähemalt kolm päeva.
Kõik vallalehega seonduvad andmed on olemas iga vallalehe lõpus, kõik toimetajatele saadetud ning (trüki)protsessiga seotud ajapiiridesse mahtuvad uudised võetakse tänuga vastu ja toimetatakse lehelugejateni!
Uute uudisteni, head autorid ja lugejad!
Lugupidamise ja tänuga
MAIRE HENNO,
vallalehe toimetaja
Samal teemal:
