Just sellist nime kannab tänavu, Euroopa kultuuripärandi aastal Eesti valdades ja linnades toimuv rahvusvaheline projekt, mille eestvedajateks on Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskus. Enda maskeerimine ja sanditamas käimise tava on iidne ja omane paljudele rahvastele. Nii nagu mujal on meiegi rahvatraditsioonis auväärne koht pulma-, hinge-, jõulu- ja vastlasantidel. Rohkem teame aga mardi- ja kadripäeva eel külla tulevatest maskeerunud sõpradest-tuttavatest.
Mardipäevaks on Eestisse tulemas ja oma sanditamiskombestikku tutvustamas folkloorirühmad Indiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Soomest, Šveitsist ja Venemaalt. Koos Eesti folkloorirühmadega käiakse erinevates kohtades marti jooksmas ja peetakse mardipidusid (8. ja 9. novemberil).
Tartus toimub maakonna noorte pärimusringide ja folkloorirühmade Marditrall 9. novembril Tiigi seltsimajas, sanditamiskombestikku käsitlev konverents 10. novembril Dorpati konverentsikeskuses ja suur sanditamise pidu 11. novembril Eesti Rahva Muuseumis.
Kas oleme valmis mardipäeva tähistama ja koos külalistega lustima? Soovite rohkem teada sanditamise kombestikust? Siis tulge õpetust saama Tiigi Seltsimajja! Reedel, 28. septembril on oodatud koolinoored ja noorterühmade juhendajad. Kell 16.00 jagavad oma sanditamise kogemusi Kambja pärimusrühma Tähelinnud noored. Tund hiljem saab iga osaleja valmistada endale toreda mardimaski. Tartu linna toel on osalemine kõigile tasuta.
Kolmapäeval, 10. oktoobril oodatakse seltsimajja linnade ja valdade kultuurielu eestvedajaid, huviringides osalejaid, pärimushuvilisi. Lõunapausiga loeng-praktikum toimub kell 11.00-15.00, koolitajaks rahvapärimust hästi tundev Kairi Leivo, August Pulsti õpistu eestvedaja. Osalemine on samuti tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
Toredate kohtumisteni mardikuul!
Täpsem teave:
TIINA KONSEN,
tiina.konsen@raad.tartu.ee,
tel 736 1562
Santimisest
Mardipäeva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod määritud, kehastavad mardilaupäeva õhtul (09.11.) ringi liikuvad mardisandid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele süüa. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda pole kombekohaselt kostitatud.
Muiste oli mardisanditamine ainuüksi meeste asi ja kampa tikkunud poisse naeruvääristati armuta. Tänapäeval on tõsisest meestetööst saanud laste mäng, millel on sügavad juured. Seepärast pidagem meeles, et ükski õige sanditaja ei tohiks jääda ukse taha, lahkuda tühjade kätega ja ilma pererahvast õnnistamata.
maavald.ee
