Ukrainaga on mingil määral seotud ilmselt paljude, nüüdseks juba Eesti vanema põlvkonna rännuteed: võluvad pitsmustriga majad Karpaatides, Must meri, uhked lossid Krimmis, Pääsupesa jne…
Kui algas sõda Ukrainas, tuli kogu see nooruses nähtud ilu silme ette ja ka tunnid, mis said veedetud sõbralike ja meeldivate Ukraina inimeste seltsis.
Olles nüüdseks juba mõned aastad eemal õpetajatööst, sain ma aru, et oma praeguses olukorras ei suuda ma kuidagi materiaalselt ukrainlasi aidata. Teadsin aga, et on teisigi võimalusi, et neid kuidagigi aidata.
Külastades oma endist töökohta – Kambja kooli, kohtudes ukraina õpetaja Natalija ja ukraina õpilastega, hakkas mul vaikselt idanema mõte eesti keele laagrist. Seda enam, et sügisest pidid ukraina lapsed jätkama oma õpinguid koos meie õpilastega nn tavaklassis.
Et tekiks julgus eesti keeles suhelda ja eestlastega paremini tuttavaks saada, tundus mulle keelelaagri mõte igati sobiv. Seda enam kannustas mind see, et meie kooli õpetajad olid erakordselt entusiastlikud ainuüksi laagri läbiviimise mõttest ning olid ka igati nõus laagripäevade tegevuses kaasa lööma.
Minu esialgne mõte ei jäänud õnneks õhku rippuma ning selle tulemusena toimus Kambja Ignatsi Jaagu Koolis 22.- 29. augustil keelelaager ukraina õpilastele, kes õppisid juba märtsikuust alates meie koolis.
Lisaks ukrainlastele osalesid laagris ka meie kooli 12 õpilast. Laager toimis nn päevalaagrina st algas 8.30 ja lõppes kell 16.00.
Igal hommikul heiskasime me oma isetehtud laagrilipu eestikeelse tervituslaulu saatel, samamoodi kui ka pealelõunase laagri lipu langetamisel Jaan Tätte laulu õhtulaulu refrääni lauldes. Ukraina õpilased tahtsid kõik väga meie lippu nii heisata kui ka langetada. Eks seda sama soovisid ka meie eesti lapsed, kuid mõistvalt ja viisakalt ning soliidset joont ajades ning adudes, kui oluline oli see lipp Ukraina lastele, andsid nad neile heasoovlikult justkui „eelisõiguse“. Oluline oli ka see, et lipp valmis õpetaja Ulvi juhendamisel meie ja ukraina õpilaste koostöös, alates lipu kavandamisest kuni selle valmimiseni. Lipp ise on aga endiselt vaatamata laagripäevade kirkale päikesele pilkupüüdev: sellel on põimunud nii Eesti kui Ukraina lipuvärvide kombinatsioon, mida ühendab nii universaalne värv – roheline.
Peale igahommikust lipuheiskamist jätkusid laagripäevad väga töiselt: eesti keele õpe vaheldus liikumis-, kunsti- ja muusikatundidega.
Kuna püüdsime oma tegevustes maksimaalselt kasutada edaspidises õppetöös vajaminevat eesti keelt, kasutasime koostöös eesti õpilastega väljendeid ja kõnet ning püüdsime olla ukrainlastele igati abiks.
Liikumistundides said meie õpilased ette näidata harjutusi ja mängida (keele)mänge, muusikatundides laulsid innustavalt eestikeelseid laule, eesti keele tundides aga esitasid lihtsaid küsimusi ja aitasid vajadusel ka vastuseid koostada ning üleüldse räägitavast aru saada jne.
Veel praegugi kaunistavad meie kooli koridori seina laagris osalenute elusuuruses värvilised figuurid, tihedalt üksteise kõrval justkui üksteist toetades ja aidates. Palju pilte joonistati ja maaliti ka vabas õhus. Erilises vaimustuses olid kõik kottide valmimisel: alates nende disainimisest, kaunistamisest ja viimaks õmblemisest. Kotte kaunistasid eesti ja ukraina teemad ning kaunid lilled. Kindlasti oli kõigil uhke ja hea tunne minna õhtul koju omatehtud kotiga!
Päeva keskel oli ka puhkepaus, kus igaüks sisustas aega oma soovidest lähtudes: Kes otsustas suhelda sõpradega, kes mängida lauamänge, kes lihtsalt pikutas, sest ilm oli ju tavatult kuum!
Muusikatundides õppisime ära kõigepealt laulud, mida laulsime igal hommikul lippu heisates ja pealelõunal seda langetades. Need lihtsad ja ilusad laulud said kähku selgeks ja väiksed ukraina tüdrukud suisa ootasid, et saaks laulda: „Tere, tere, tere, tere hommikust!“ Lisaks muudele lauludele õppisime ära ka mõned lihtsamad eesti laulumängud.
Iga laagripäev lõppes, nagu eespool öeldud, lipu langetamisega ja lõpulauluga, mida lauldi sõprusringis: käed ühendatud risti kõrvalseisja kätega. Hea tunne oli, et taaskord läks päev korda!
Laagri viimasel päeval said osavõtjad paberile panna mõtteid oma muljeid. Ukraina lapsed kirjutasid nii:
„Laagris meeldisid mulle inimesed, eesti keele õpe, toit, liikumine, ekskursioon Maanteemuuseumisse, muusika, kottide valmistamine, lipu heiskamine ja mängud. Olin laagris esimest korda ja kõik meeldis.“
Eesti lapsed aga kirjutasid nii:
„Mulle meeldis väga ukrainlastega laagris suhelda ja neid ka õpetada. Meeldis väga tiimitöö. See laager oli väga õpetlik ja huvitav. Me olime seal laagris nagu üks suur pere. Mina jään kindlasti ukraina sõpru edaspidigi aitama. Aitäh korraldajatele ja osalejatele. Oli hästi tore, et esmaspäeval saime grillida vorste ja mängida. Laager oli lahe ja tore. Vahel oli ka raske, kuid arvan, et minust oli abi. Aitäh kõigile, et sain osaleda. See laager oli minu arust äge ja kindlasti võiks neid veel korraldada. See laager oli nagu mõnus ajaviide sõpradega. Aga samas tegime me selle aja jooksul ka midagi kasulikku. Enamasti mõtlesin laagri ajal sellest, et ukrainlased ikka midagi eesti keelest õpiksid. Seltskond oli tore ja kõik olid sõbralikud.“
Ukraina õpetaja Nataliia mõtted laagrist:
„Mulle see laager meeldis. Kõik tegevused olid haaravad ja saime uusi teadmisi: õppisime eestikeelseid väljendeid, laulma eestikeelseid laule ja joonistama loodust. Ka oli ekskursioon tore. Tegevused toimusid mängulises vormis ja olid huvitavad nii lastele kui täiskasvanutele. Eraldi tänu kooli kokkadele, kes valmistasid maitsvaid hommiku-, lõuna- ja õhtusööke. Kõik laagris osalenud õpetajad ja personal olid lõbusad, heatahtlikud ja positiivsed.“
Laagri läbiviimise eest suur tänu Kambja kooli õpetajatele: Katrele, Ingale, Andrusele, Taisile ja Ulvile. Lisaks ka suur tänu Annele ja Küllile ning majandusjuhataja Kairile.
Minu erilised tänusõnad lähevad aga Kambja kooli õpilastele, ilma kelleta poleks saa laager olnud see, mis ta oli! Aitäh teile vaprad ja innukad:
- Sabrina Palk
- Grete Kommusaar
- Kedeli Kann
- Piia Mõisa
- Liisa Tubin
- Madli Jürimäe
- Amanda Pärk
- Kiur Pärk
- Misell Roos
- Indrek Ilsen
- Kirke Ilves
- Lee Hinto
- Emma Ilsen
Sirle Kuristik, laagri õpetaja
