Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 14.09.2022. a algusega kell 17.00 Uhti külas Reola kultuurimaja saalis. Kohal oli 19 rahvaesindajat, puudusid Virgo Kurist ja Margot Võsokov.
Seoses eelmisel istungil Illari Lääne vallavanemaks valimisega ja Triin Nõmmistu abivallavanemaks kinnitamisega peatusid nende volitused volikogu liikmetena. Nende asemel asusid volikogu liikmeteks asendusliikmed Meelis Michelson ja Kristo Toots, kes esinesid enesetutvustusega.
Vallavalitsus tegi ettepaneku 8. päevakorrapunkti väljajätmiseks. Volikogu kinnitaski 19 poolthäälega päevakorra 10-punktilisena.
Päevakord:
Volikogu esimees Aivar Aleksejev tegi ettekande.
Seaduse kohaselt peavad vallavalitsuse liikmed teavitama volikogu kõrvaltegevustest. Võeti teadmiseks vallavanema ja abivallavanema kõrvaltegevused.
Vallavanem Illari Lään ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Kambja valla 2022. aasta I lisaeelarve on koostatud vajadusest muuta eelarvet järgmistel põhjustel:
- Toimunud on muutused planeeritud põhitegevuse tuludes;
- Riigieelarvest on eraldatud lisavahendeid kohalike omavalitsuste toetusfondi;
- Laekunud on täiendavad sihtotstarbelised projektitoetused ja muud tulud;
- Korrigeerimised põhitegevuse kuludes;
- Muutused investeerimistegevuses, sh täpsustatakse lisaeelarve koostamise ajaks teadaolevate investeeringuobjektide tegelikke maksumusi ning teostamisi.
2022 aasta I lisaeelarve maht on -14 183 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 137 225 eurot ja põhitegevuse kulud 151 021 eurot. Investeerimistegevuse eelarve väheneb 197 809 eurot. Põhivara soetust vähendatud 309 144 eurot, põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist suurendatud 32 480 eurot. Koos I lisaeelarvega on Kambja valla 2022. aasta eelarve kogumaht 37 962 943 eurot.
Volikogu võttis lisaeelarve vastu (19 poolthäält).
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Volikogu esimees Aivar Aleksejev tegi ettekande.
Revisjonikomisjoni esimees Triin Nõmmistu kinnitati vallavolikogu poolt 31.08.2022 vallavalitsuse liikmeks ja seoses sellega peatusid tema volitused vallavolikogu liikmena. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt komisjoni esimehe volituste lõppemisel seoses tema volikogu liikme volituste peatumisega valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees korraga. Esitati kandidaadid ja toimus salajane hääletamine. Esimeheks valiti Urmas Kink (15 häält) ja aseesimeheks Meelis Michelson (4 häält).
Ettekandja volikogu esimees Aivar Aleksejev
Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks Kambja valla põhimääruse uue redaktsiooni eelnõu koostamise. Koostatud eelnõu läbitöötamiseks enne selle volikogu istungile esitamist on otstarbekas moodustada ajutine komisjon.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.
Salajase hääletamise tulemusel valiti komisjoni esimeheks Aivar Aleksejev (13 häält) ja aseesimeheks Urmas Kink (6).
Ettekande tegi komisjoni esimees Aivar Aleksejev.
Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. Volikogu kinnitas 19 pooltäälega vastloodud komisjoni liikmed: Olavi Jänes, Ivar Tedrema, Tanel Melk, Illari Lään, Marina Lehismets, Margreth Adamson.
Volikogu liige Alan Uibo taandas end selle päevakorrapunkti arutelult.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringuala suurus on u 3 ha.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Sepa maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala nn valgel alal kuhu ei ole kavandatud uut juhtotstarvet. Maatulundusmaa juhtotstarbega alal on lubatud üldplaneeringuga elamumaa maakasutuse sihtotstarve kui minimaalne krundi suurus on vähemalt 3000 m². Seega on taotletav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu algatas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad (14 poolt, 4 erapooletut)
Volikogu liige Alan Uibo taandas end selle päevakorrapunkti arutelult.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Soinaste külas asuvate Kiire tn 6, 8, 9, 10 ja 14 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritava ala suurus kokku on u 0,9 ha.
Planeeritaval alal kehtib Ülenurme Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 72 kehtestatud Jaani ja Tolga maaüksuste detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda Kiire tn 6, 8, 9, 10 ja 14 kruntide ulatuses muuta kehtivat detailplaneeringut krundi maksimaalse lubatud ehitisealuse pindala, hoonete arvu ning katusetüübi ja -kalde vahemike osas. Muus osas jääb kehtima Jaani ja Tolga maaüksuste detailplaneering.
Planeeringuala asub üldplaneeringus elamumaa juhtfunktsiooniga märgistatud maa-alal ja on seega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu algatas Soinaste külas asuvate Kiire tn 6, 8, 9, 10 ja 14 maaüksuste detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad (14 poolt, 4 erapooletut).
Volikogu liige Alan Uibo taandas end selle päevakorrapunkti arutelult.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritava ala suurus kokku on u 6,2 ha.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Vidriku maaüksuse kruntimist ja kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks ning tänavavõrgustiku ühendamist (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega.
Planeeringuala asub üldplaneeringus elamumaa juhtfunktsiooniga märgistatud maa-alal ja on seega kooskõlas. Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu algatas Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad (9 poolt, 9 erapooletut).
Volikogu esimees Aivar Aleksejev tegi ettekande.
Volikogu nimetas esindajaks Triin Nõmmistu (17 poolt, 2 erapooletut).
Abivallavanem Triin Nõmmistu ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Tartu Linnatransport esitas Tartu linna nimel Kambja vallale ettepaneku linna ühistranspordi laienemiseks Kambja valda 1. jaanuarist 2023. a.
Tartu ja selle piirkonna üks suurimaid väärtusi on puhas, elamisväärne, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond, mille säilitamiseks on Tartu linn koostanud „Tartu linna energia- ja kliimakava 2030“, mis seab Tartu linna eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimakava strateegiliste eesmärkide täitmisel on suur osatähtsus ka transpordi valdkonnal. Üheks antud valdkonna prioriteetseks tegevuseks on linna ühistransporditeenuste laienemine lähiasumitesse. Kambja valla territooriumil loetakse Tartu lähiasumiteks Tõrvandi ja Ülenurme alevikke.
Autostumine on jätkuv nähtus Eesti ühiskonnas, mille tagajärjel kannatavad ka lähivaldadest tõmbekeskustesse tulevad inimesed. Raskem on leida parkimiskohti, häiritud on sujuv liiklus sihtkohtade vahel ning jalgsi käimisel domineerivad müra ja heitgaasid. Olukorra leevendamiseks tuleb pakkuda erinevaid transpordiviise ka omavalitsuste piiride üleselt, mis vähendab autode arvu tänavatel, muutes sellega keskkonna paremaks kõikidele liiklejatele.
Koostöös Kambja ja Tartu vallavalitsuse ning Tartu linnavalitsusega telliti Soome planeerimisettevõttelt WSP Finland OY töö, kus on kalkuleeritud iga omavalitsuse kulu lähiasumitesse laienemisel ning linna ühistranspordivõrguga sobituvad marsruudid. Kambja vallale välja töötatud lahenduse puhul tagatakse kiire ühendus kesklinnaga liini nr 7 pikendamisega.
Tartu linna ühistranspordi laienemisel Kambja valla lähiasumitesse rakenduvad kõigile valla elanikele Tartu linna ühistranspordi hinnakirjas olevad tartlastele kehtestatud sõidusoodustused alates koostöölepingu sõlmimise kuupäevast. Pikendatud liin nr 7 on käigus alates 09.01.2023.
Volikogu kiitis liitumise Tartu linna ühistranspordiga heaks (15 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu).
Olavi Jänes tegi ettepaneku kehtestada volikogu istungite algusajaks kell 16. Volikogu otsustas, et kehtima jääb praegune algusaeg – kell 17.
Järgmine istung on plaanitud toimuma kolmapäeval 19.10.2022 algusega kell 17 Uhti külas Reola kultuurimajas.
