Pärast paariaastast nii koroonapiirangutest kui maja põhjalikest renoveerimistöödest tingitud pausi võtsime sel suvel taas osa Eesti mõisakoolide ühenduse poolt korraldatavast „Unustatud mõisate“ külastusmängust. Tõsi, paljud huvilised said majaga tutvust teha juba aasta tagasi, kui Kuuste meesseltsi ja Vana-Kuuste naisseltsi eestvedamisel tähistasime Vana-Kuuste mõisa esmamainimise 500. aastapäeva. Nautida sai värskelt korda saanud siseruumide ilu, aga hoone fassaad ja ümbrus vajasid veel viimast lihvi, mis sügise jooksul tehtud sai.
Mõisapäevi iseloomustasid mitmekesisus ja vaheldusrikkus
Toonastest juubelipidustusest jäi hinge meeldiv mälestus toredast koostööst, mis tekitas kindlustunde, et taoliste kodukandi ajalugu ja elukeskkonda väärtustavate ettevõtmiste kandepind on lai. Uue tegusa partnerina lisandus sel suvel Kuuste pere- ja noortekeskus, mille noorsootöötaja Liina Arike korraldas külastusmängu päevadel erinevaid loovtegevusi ja mänge lastele ning noortele. Lisaks rõõmustas külaliste silma Liina ajastukohane kleit, mis mõisamiljöösse ideaalselt sobis.
Erinevaid sugupooli esindavad seltsid said mainitud, kuid tõhusa panuse toekama kõhutäite ja maitseelamuste vallas andis Mõisagrill oma meeskonnaga. Vahvat võistlushasarti pakkus Kuuste dartsiklubi, kes oli pargi alla noolemängu märklauad üles seadnud.
Lõppenud mõisapäevi iseloomustaski mitmekesisus ja vaheldusrikkus: pärast harivat giidituuri oli võimalik naisseltsi majas tegutsenud mõisakohvikus head-paremat nautida ja äsja nähtu-kuuldu üle muljetada. Sealsamas sai imetleda tublide seltsiliikmete käsitöönäitust ja soovi korral loosiõnne proovida. Auhindadeks olid loomulikult erinevad osavate näppude all valminud esemed.
Pargi all kihas elu omasoodu: ninasõõrmeid paitas valmiva toidu ahvatlev lõhn ning kõrvu kostsid edukast loometegevusest vaimustunud laste rõõmsad kilked. Sekka mõne härra rahulolev mõmin, kui nool oli märklaua keskosa tabanud. Nii lahkusidki paljud pered mõisa juurest, emal-isal pea põnevaid teadmisi ja kõht kooki või grill-liha täis ning lastel omavalmistatud ingel või joonistus sõrmede vahel.
Kes viitsis varem kohale tulla, sai osa Mõisagrilli poolt pakutud pannkoogihommikust. Väsimatud toiduvalmistajad tegutsesid tavaliselt öötundideni, lisaks sai ühel õhtul meesseltsi eestvõttel ühel õhtul jalga keerutada ansambli Must Panter saatel.
Rikkalik muusika- ja kultuuriprogramm tutvustas mõisat lähemalt ja kaugemalt tulnutele
Olime vaeva näinud ka selle nimel, et külastusmängu päevadel pakkuda publikule meie kaunis mõisasaalis mõnda kontserdi- või etenduse elamust. Eriliselt tulemuslik oli koostöö
Kammermuusikutega, kelle kunstiline juht Diana Liiv aitas lisaks kahe suurepärase kontserdi
korraldamisele meie koolil Estonia tiibklaveri soetada. Kuigi pill pole kaugeltki uus, on tema sisu nõnda heas korras, et võime edaspidi ka maailmatasemel pianiste oma majja esinema kutsuda. Esimesena saigi klaveri mõisasaalis kõlama panna Diana Liiv ise, kes 10. juuli pärastlõunal saatis Soome rahvusooperi solisti Merle Silmatot. Juulikuu viimasel päeval panid pilli tõeliselt proovile Albu rahvusvahelise klaverifestivali noored virtuoosid. Vana ja väärikas instrument tuli nooruslikult energilise mängustiili ja väga keerukate paladega kenasti toime ning tekitas nõnda vaimustava impulsi, et mõni klaverimuusika entusiast ei raatsinud kuidagi lahkuda pillil ise musitseerimata. Kuna kohe algas järgmine giidituur, pidime neid siiski viisakalt vaigistama.
Seda, kuidas inimhääl – täpsemalt meeshääl – suudab vana mõisasaali uhkete helidega täita, said kuulajad nautida 30. juulil Haaslava meeskoori esituses. Dirigent Kalev Lindal meenutas südamesoojusega kunagisi meeleolukaid ühiskontserte Kuuste naiskooriga ja neile järgnenud koosviibimisi. Kuna teenekal meeskooril täitub järgmisel aastal 100. tegevusaasta, leppisime koorijuhiga kokku, et üks juubelikontsert võiks ka meie majas toimuda.
Viimasel külastusmängu päeval, 13. augustil, oli meil esineja veel ühest kaunite kunstide valdkonnast: teatrisõpru rõõmustas Kambja näitetrupp Püünelind. Lavastaja Kristo Tootsi juhendamisel mängiti Andrus Kiviräha näidendit „Sibulad ja šokolaad“.
Külastusmängu üks peamisi eesmärke on näidata võimalikult paljudele lähemalt ja kaugemalt tulnutele oma mõisat ja tutvustada selle ajalugu. Samas on äärmiselt oluline näidata külalistele, keda sel aastal oli kokku 243, kuivõrd aktiivsed ja toredad on kohalikud inimesed, erinevad seltsingud ning ettevõtted. Usun, et saime sellega üheskoos hästi hakkama ning vaatame lootusrikkal pilgul juba järgmisesse suvesse.
Lisan oma kirjutise lõppu paar tsitaati meie „Unustatud mõisate“ mängu külalisteraamatust.
„Aitäh meeldiva ja hariva ekskursiooni eest. Väga-väga ilus maja: kool, lasteaed jne. Unistuste kool!“ „Oli meeldiv, huvitav, kasulik teave giid Heli saatel. Hoidke oma ilusat maakooli!“
Südamlik tänu ka kõigile kolleegidele, kes suvepuhkuse ajast olid nõus ettevõtmise õnnestumisse oma hindamatu panuse andma!
Kaido Mark
Kuuste kooli huvijuht