Tavapäraselt jagatakse vallarahva jaanipeol tunnustust ka valla kauneimate kodude rajajatele. Konkursi „Eesti kaunis kodu 2018“ Tartumaa hindamiskomisjon (Annely Võsaste – TOLi arendusnõunik tegevjuhi ülesannetes, Heili Uuk – TOLi peaspetsialist, Liina Jürisoo – Eesti Maaülikooli ja Räpina Aianduskooli õppejõud, Külli Kell – Kodukant Tartumaa esindaja) oli juunikuu keskel koos istunud, arutlenud ja otsustanud esitada Eesti Kodukaunistamise Ühendusele riigihalduse ministri tänukirja ja mastivimpli saamiseks paarkümmend Tartumaa kaunimat kodu, nende hulga neli nominenti Kambja vallast.
Sellel aastal tunnustustuse pälvinud vallakaaslased olid nõus natuke ka oma kodu rajamise loost rääkima.
Roland Kirs Järveveere, Sulu küla
Üldsus teab seda kohta rohkem Pangodi kalarestoranina, kus mõnus keha kinnitada, hõrkusid kalaroogasid nautides kaunist järvevaadet imetleda. Lõuna-Eesti rahutu maastiku ühele kuplile kenasti kujundatud uuenduslikus stiilis maakodu ümbrus on aastaid kestnud usina aednikutöö tulemusena järjest kenamaks ja liigrohkemaks muutunud, nõnda et isegi maanteel kulgev juhuslik mööduja saab sellest silmailu. Kodu ja töö käsikäes – nõnda võib siinsete elanike ja restoranipidajate igapäevategemised kokku võtta.
Kui maanteepoolne haljastus avaldab muljet oma mastaapsusega, siis veelgi suurem elamus ootab aianduskunsti austajaid maja tagaküljel – sealgi on pererahva hoolsa töö tulemusel kujundatud imekaunis aed.
Loodud ilu ja tehtud tööd tunnustas ka Tartumaa Omavalitsuste Liit, omistades kenale kodule tiitli „Tartumaa kaunis kodu 2018“.
Toimetus.
Puiestee tn 2/ Hansu, Kambja alevik
Unistasime ammu väikesest suvekodust ja õnnekombel tuligi 2007. a sügisel meie perre 1871. aastal rajatud Hansu talu. See on Kambja piirkonna üks vanimatest säilinud talukompleksidest, kuhu kuulub täismõõdus rehielamu, ait, saun, väike laut (suur laut on hävinenud), kelder ja suur õunaaed. Keldri juures asub meie arvates üks vanimaid metsõunapuid, mille tüve ümbermõõt maapinnalt mõõdetuna on 4.80 meetrit. Talu oli ajahamba poolt tublisti puretud ja väga käest lastud. Meid ootas ees võssa kasvanud läbimatu tihnik ja kokku vajunud hooned. Esialgu ei saanud öösiti magada, sest une arvelt sai unistatud, mis seal olla võiks ning milline see koht võiks kunagi välja näha. Veel tänaseni pole jõudnud koristuste ja renoveerimisega kõikjale, ehkki iga puhkus ja vaba päev on viimase kümne aasta jooksul möödunud Hansul. Oleme kõike teinud ja rajanud oma maitse ja oskuste järgi, sealjuures igati püüdnud säilitada vana talu hõngu ja renoveerida (värskendada) vana ja säilinut kohapeal leiduvate looduslähedaste vahenditega. Nii sai sauna ehitamisel vana sauna savisein üles sulatatud ja läks taaskasutusse uue sauna seinte tegemiseks. Sauna leiliruumi lagi valmis vanadest suitsusauna plankudest. Kiviaeda ja hoonete vundamentidesse on ära kasutatud kohapeal leidunud maakivid. Enamuse parandus- ja ehitustöid olen ise teinud, uurides vanu ehitusraamatuid ja kasutanud interneti abi.
Nendele, kes unistavad oma maakodust – soovin uutele alustajatele kannatlikkust ja sihikindlust.
Mõne lisatud fotoga kahjuks ei ole võimalik saada täit ülevaadet meie talukompleksist.
Taimo ja Made Tammepõld
Karikakra 1a, Tõrvandi alevik
Kolisime Tõrvandisse Karikakra tänavale 2007. aasta talvel ning 2008. aasta kevadel soetasime esimesed puud ja põõsaid täiesti planeerimatult ja oskamatult. Oleme nende aastate jooksul palju õppinud teiste kogemustest ja oma vigadest. Tänaseks oleme istutanud ja ümber istutanud kodu ümber suure hulga erinevaid taimi. Püüame istutusalad luua selliselt, et ringi liikudes avaneksid erinevad vaated ja et kõigil pereliikmetel oleks mõnus aias aega veeta. Aed on andnud perele võimaluse ühiseks töötegemiseks ja ka vaba aja nautimiseks.
Janika ja Tarvi Jõgi
Jaagu, Tatra küla
Jaagu talu omanikeks oleme praegu õega kahekesi. Talu ajalugu ulatub aga Eesti aja algusesse 1929. aastasse, meie vanavanavanaisa Peeter alustas majaehitusega. Hetkel toimetab elamises juba viies põlvkond. 15 aastat tagasi oli maja seisnud väikese aja tühjana, aga siis asus majja elama kolmanda põlvkonna esindaja Meedi (Peetri lapselaps). Maja sai siis täielikult renoveeritud.
Jätkuvalt, kuigi vähesemal määral ja enda tarbeks tegeletakse siin põllundusega – kasvatatakse kartulit, peeti, kaalikat, kapsast, sibulat, küüslauku jms. Viljapuuaeda kaunistavad vana õunaaed ja marjapõõsad. Kõigel sellel hoiab silma peal vanaema Meedi, kes oma teadmisi kasutades on rajanud koos noorematega ka kaunid lillepeenrad – rodohortentsia-mustikapeenrast roosi-liiliapeenardeni. Pere kõige pisematel on aga kevadest hilissügiseni alati midagi uut otsida ja maiustada. Läbi kolme aastaaja valmivad oma aias järjest metsmaasikad, herned, mustikad, jõhvikad, vaarikad, „põhjamaa kiivid” (aktiniidia), sarapuupähklid ja seoses tiigiäärse haaviku korrastamisega on tiigi ääres hakanud kasvama üliarmsad haavapuravikud. Mis saakski parem olla, kui oma ja hea!
Ennekõike meeldib meile selle talu juures, et see on esivanemate pärand ja see kohe annab sellele kohale hinge sisse. Maja ümber tugevdavad seda jõudu veel enamgi mõned pea saja-aastased puud ning meeleolu loovad ka kuskil 10 aastat tagasi rajatud tiigid ning nende juures olev saun. Tiigi hooldamisega oli küll alguses kõvasti vaeva, sest kippus teine suviti kinni kasvama, aga nüüd teevad selle töö ära ja puhastavad tiigi valged amuurid (kalad). Tööd, hoolt ja aega muidugi nõuab see kõik palju, aga tulemus on seda väärt ning annab kogu perele rõõmu ja hingerahu.
Simon Tenisson
