Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 24. augustil 2022. a algusega kell 17.00 Uhti külas Reola kultuurimaja saalis. Kohal oli 20 volikogu liiget, puudus üks.
Enne päevakorra kinnitamist esinesid poliitilise avaldusega volikogu liikmed Tarmo Kleimann ja Virgo Kurist.
Esmalt 18-punktilisena planeeritud päevakord kinnitati 14-punktilisena.
Päevakord:
Ettekande tegi Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu.
MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus on alustanud ettevalmistusi Tartu maakonnas sotsiaaltransporditeenuse osutamise hanke korraldamiseks, et jätkata koostöös maakonna omavalitsustega sotsiaaltransporditeenuse osutamist. Kavandatav hankeperiood on 48 kuud.
Volikogu otsustas anda nõusolek osaleda Tartumaa ühistranspordikeskuse korraldatava sotsiaaltransporditeenuse osutamist ettevalmistavates protsessides ja sõlmida pärast riigihanke tulemusi haldusleping MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus kuni 4 aastaks sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Otsuse poolt hääletas 20 volikogu liiget.
Ettekande tegi abivallavanem Liis Rosin, kaasettekande tegi haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Rauno Kiuru.
Kambja valla noortevolikogu põhimäärus on kehtestatud Kambja vallavolikogu 19.02.2019 määrusega nr 57. Selle määruse muutmise vajaduse tingisid noortevolikogu valimise korras olevad puudused ja mitmetimõistetavused. Määruse eelnõu on läbi arutatud ja kooskõlastatud praeguse noortevolikogu esindajatega.
Noortevolikogu tegutsemise aluseks on noorsootöö seadus, mille järgi võib vallavolikogu juurde moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noortevolikogu valimiskorra ja tegutsemise alused kehtestab vallavolikogu.
Nimetust „Põhimäärus“ määruses ei kasutata, sest põhimäärus kehtestatakse riigiasutusele, KOV asutusele, kes registreeritakse vastavas registris. Noortevolikogu seda ei ole. Määruse koostamisel on noortevolikogu valimiste korras kasutatud analoogiat vallavolikoguga.
Volikogu liige Olavi Jänes esitas muudatusettepanekud. Volikogu võttis määruse koos muudatusettepanekutega vastu 19 poolthäälega. Üks volinik jäi erapooletuks.
- Kambja vallavolikogu 24.08.2022 määrus nr 14 „Kambja Valla Noortevolikogu valimise kord ja tegutsemise alused“
Ettekande tegi haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Rauno Kiuru.
Kambja valla põhimääruse § 19 lõike 5 kohaselt: Vallavolikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Erkki Aas ei ole osalenud ühelgi toimunud komisjoni koosolekul.
Volikogu arvas Erkki Aasa haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisust välja. Otsuse poolt hääletas 20 liiget.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Soinaste külas asuva Haru tn 4 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Haru tn 4 maaüksuse jagamist kaheks elamumaa krundiks ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Haru tn 4 maaüksusel kehtib Soinaste külas asuva Tolga ja Jaani maaüksuste detailplaneering, millega moodustati elamumaa krunt suurusega 2206 m². Üldplaneeringus on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa ja väikseima ehitusõigust omava krundi minimaalne suurus 1000m². Seega on taotletav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Detailplaneeringuga tuleb anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava planeeringu puhul ei ole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu otsustas algatada Soinaste külas asuva Haru tn 4 maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad. Otsuse poolt hääletas 18, erapooletuks jäi 2 liiget.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kambja vallavalitsus. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivimäe maaüksuse sihtotstarbe muutmist 25% tootmismaaks ja 75% maatulundusmaaks ning ehitusõiguse määramist puurkaevude ning teenindavate hoonete ja rajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala nn valgel alal ehk säilitatakse olemasolev maakasutus ja maaüksusel on lubatud 25% ulatuses sihtotstarbe kõrvalkasutus üldplaneeringus ettenähtud juhtotstarbest. Seega on detailplaneeringu algatamise eesmärgid kooskõlas üldplaneeringuga, kuna planeerimisettepanek näeb ette vähemalt 75% ulatuses olemasoleva maakasutuse säilitamise.
Planeeringuala suurus on u 18 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu algatas Laane külas asuva Kivimäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad. Otsuse poolt hääletas 19, erapooletuks jäi üks liige.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Külitse alevikus asuva Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda Kraavi maaüksuse jagamist kaheks krundiks – elamumaaks ja transpordimaaks – ning elamumaa krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala kaitsealuse liigi elupaiga-kasvukoha alal. Üldplaneering ei välista kaitsealuse liigi elupaigas-kasvukohas ehitusõiguse määramist. Vallavalitsus küsis keskkonnaametilt oma seisukohti detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule. Keskkonnaamet kinnitab, et planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, mistõttu planeeringu kehtestamiseks ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemisel ei ole vajalik ameti nõusolek. Samas anti arvamus, mille kohaselt tuleb arvestada planeeringu koostamisel ja ehituse kavandamisel nahkhiirte elutingimustega. Seega on taotletav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringuala suurus on u 3,7 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu algatas Külitse alevikus asuva Kraavi maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 11 poolthäälega, erapooletuid oli 9.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Külitse alevikus asuva Lepiko maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda Lepiko maaüksuse jagamist 8 eraldiseisvaks krundiks (6 elamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt, 1 maatulundusmaa krunt, lisaks näha ette kergliiklustee eraldis) ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud nn valge ala st säilib olemasolev maakasutus ning maaala asub hajaasutuses, kus on ehitusõigust omava krundi minimaalne suurus 5000 m². Üldplaneeringu ja planeerimisseaduse kohaselt on tegemist alevikuga ning ehitusõiguse saamiseks on kohustuslik koostada detailplaneering. Taotletav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Külitse alevikus asuva Lepiko maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 16 poolthäälega. Erapooletuks jäi 4 liiget.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on Kambja vallavalitsus.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Liiva maaüksuse sihtotstarbe muutmist sotsiaalmaaks ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute ja sotsiaalsete hoonete ja rajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala elamumaa maakasutusega juhtfunktsiooniga maaalal, lubatud on 25% ulatuses sihtotstarbe kõrvalkasutus ettenähtud juhtotstarbest. Sotsiaalmaa juhtfunktsiooniga alasid konkreetselt määratud ei ole. Arvestades piirkonda laiemalt ja terviklikumalt on sihtotstarbe kõrvalkasutus põhjendatud. Seega on detailplaneeringu algatamise eesmärgid kooskõlas üldplaneeringuga, kuna planeerimisettepanek näeb ette vähemalt 75% ulatuses olemasoleva maakasutuse säilitamise, arvestades piirkonnas üldplaneeringu kohase elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni.
Planeeringuala suurus on u 6 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Räni alevikus asuva Liiva maaükuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 18 poolthäälega, erapooletuid 2.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Vana-Kuuste külas asuva Metsatuka maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Metsatuka maaüksuse muutmist elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, kus on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus.
Planeeringualal kehtib Oksa kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering.
Planeeringuala suurus on u 2,5 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Vana-Kuuste külas asuva Metsatuka maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 15 poolthäälega, erapooletuks jäi 4 liiget.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Uhti külas asuvate Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste muutmist 100% ärimaa sihtotstarbega maaüksusteks ning ehitusõiguse määramist ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala nn valgel alal ehk säilitatakse olemasolev maakasutus. Maatulundusmaale reserveeritud juhtotstarbega alal on lubatud ärimaa maakasutuse sihtotstarve. Seega on taotletav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringuala suurus on u 1 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Uhti külas asuvate Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad poolthäälteenamusega (8 poolt, 2 vastu, 10 erapooletut).
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati detailplaneeringu algatamise ettepanek Räni alevikus asuva Tiigrisilma tn 2 maaüksusele.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda Tiigrisilma tn 2 maaüksuse jagamist kolmeks elamumaa krundiks ning tekkivatele uuetele kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Taotletav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Planeeringuala pindala on 6865 m².
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Räni alevikus asuva Tiigrisilma tn 2 maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 13 poolthäälega, erapooletuks jäi 7.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Laane külas asuva Lepikolaane maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Lepikolaane maaüksuse jagamist 12 eraldiseisvaks krundiks (elamumaa, transpordimaa, maatulundusmaa) ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks on planeeringualasse kaasatud Luige tee planeeringuala ulatuses.
Planeeritava ala pindala on u 5,8 ha.
Üldplaneeringus on piirkonna maakasutuse juhtfunktsioonis määratud nn valge ala st säilib olemasolev maakasutus ning maaala asub hajaasutuses, kus on ehitusõigust omava krundi minimaalne suurus 5000 m². Detailplaneeringu kohustus tuleneb üldplaneeringust, mis sätestab, et enam kui 5 krundi moodustamisel elamuehituse eesmärgil on kohustus koostada detailplaneering.
Taotletav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Laane külas asuva Lepikolaane maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 12 poolthäälega, erapooletuks jäi 8.
Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi tegid ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Kambja vallas Külitse alevikus asuva Kikkaoja tee 7 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Kikkaoja tee 7 maaüksuse muutmist elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Üldplaneeringus asub planeeringuala nn valgel alal ehk säilib olemasolev maakasutus. Maatulundusmaale on lubatud hajaasustuses rajada üksikelamu ja abihooned kui maaüksuse pindala on minimaalselt 5000 m². Kikkaoja tee 7 maaüksuse pindala on 5000 m². Seega on kavandatud tegevus kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Vallavolikogu algatas Külitse alevikus asuva Kikkaoja tee 7 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad 16 poolthäälega, erapooletuks jäi 4.
Ettekande tegi haldusjuht Ülo Plakso.
Tartu Linnatransport esitas Tartu linna nimel Kambja vallale ettepaneku linna ühistranspordi laienemiseks Kambja valda 1. jaanuarist 2023. a. Tartu ja selle piirkonna üks suurimaid väärtusi on puhas, elamisväärne, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond, mille säilitamiseks on Tartu linn koostanud „Tartu linna energia- ja kliimakava 2030“, mis seab Tartu linna eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimakava strateegiliste eesmärkide täitmisel on suur osatähtsus ka transpordi valdkonnal. Üheks antud valdkonna prioriteetseks tegevuseks on linna ühistransporditeenuste laienemine lähiasumitesse. Kambja vallas loetakse Tartu lähiasumiteks Tõrvandi ja Ülenurme alevikku.
Autostumine on jätkuv nähtus Eesti ühiskonnas, mille tagajärjel kannatavad ka lähivaldadest tõmbekeskustesse tulevad inimesed. Raskem on leida parkimiskohti, häiritud on sujuv liiklus sihtkohtade vahel ning jalgsi käimisel domineerivad müra ja heitgaasid. Olukorra leevendamiseks tuleb pakkuda erinevaid transpordiviise ka omavalitsuste piiride üleselt, mis vähendab autode arvu tänavatel, muutes sellega keskkonna paremaks kõikidele liiklejatele.
Tartu linna, Tartu ja Kambja valla koostöös telliti Soome planeerimisettevõttelt WSP Finland OY töö, kus on kalkuleeritud iga omavalitsuse kulu lähiasumitesse laienemisel ning linna ühistranspordivõrguga sobituvad marsruudid. Kambja vallale välja töötatud lahenduse puhul tagatakse kiire ühendus kesklinnaga liini nr 7 pikendamisega ning ühendus Lõunakeskuse ja Maarjamõisaga liini nr 12 pikendamise kujul. Tartu linna ühistranspordi laienemisel Kambja valla linnalähiasumitesse rakenduvad kõigile valla elanikele Tartu linna ühistranspordi hinnakirjas olevad tartlastele kehtestatud sõidusoodustused alates koostöölepingu sõlmimise kuupäevast.
Vallavolikogu otsustas (17 poolt, 3 vastu) küsimuse arutelu edasi lükata.
Otsuse eelnõu OE1-4/86
Järgmine istung toimub Reola kultuurimajas 31. augustil algusega kell 17.
