Unipiha koolipere laulis vihmapilved eemale

463
Unipiha lapsed oma päikese meelitamise regilauluga vihma eemale peletamas

1. juunil, lastekaitsepäeval tähistas Tartumaa laste folklooripere oma Taaderandi 30. sünnipäeva. See on pikima ajalooga laste folklooripidu Eestis. Kogu selle aja on laste folklooripidusid vedanud Tiina Konsen, kellele seekordne pidu oli samuti juubel. Tänu temale on rahvapärimuse pisik Tartumaal alles.

Alates 31. maist 1992 ehk esimesest Taaderandist on nendest pidudest osa võtnud ka Unipiha algkool.

Miks ja millal Unipiha kool üldse laste rahvalaulude, -mängude ja -pillilugude, mõistatuste ning vanasõnade vastu huvi tundma ja sellega tegelema hakkas?

Unipiha kooli juhataja Eha Jakobson:

„Huvi rahvalaulude vastu on pärit mu lapsepõlvest, kui Tõstamaal vanaema juures Kihnu kalurite lopsakatest rahvalikest lauludest osa sain. Istusin oma kasuisa põlvel, kui karuste häältega mehed pärast kalapüüki rannal oma laulud lahti lõid. See kuulus loomuliku osana mu tollase plikapõlve juurde nagu ka kalurite paatidel vastas käimine ja angerjate püük Tõstamaa rannas.

Ilmselt seepärast valisingi ülikoolis endale folkloori eriala. Lapsepõlve laulude maailma hakkas mind tõsiselt huvitama. Kambja kooli tööle tulles hakkasime lastega kohe õppima rahvalaule, nii et regilaulu maailmas olen ma elanud ikka aastakümneid.

Unipiha koolina esinesime esmakordselt kogu kooliperega tollases Pikksaare rahvamajas 1987. aasta jaanipäeval. Edasi järgnesid esinemised Tartus Toomemäel, Raekoja platsil, Vanemuise teatris, Mustpeade majas Tallinnas, arvukatel murdelaulu ja -luule päevadel mitmel pool Eestis ning 1992. a Soomes Rannankyla sõpruskoolis. Oleme ikka osalised olnud ka Puhja lastefolkoori pidudel.

Aastate jooksul oleme tänu Comenius ja Erasmus projektidele eesti laste rahvalaule tutvustanud lisaks Soomele ka Inglismaal, Šotimaal, Hispaanias, Türgis, Portugalis, Islandis. Viimasel esinemisel mõni aasta tagasi Küprosel kogesime, kuidas rahutu saalitäis lapsi jäi hiirvaikseks, kui meie lapsed ilmusid lavale oma kanneldega ja vaikne naturaalne pillimäng ning hiljem ka regilaul teenisid marulise aplausi.

Seepärast on folklooriõpetus 30 aastat kuulunud lahutamatu osana ka kooli õppekavva ja ning õpilaste tegemiste juurde.

Saime oma abikaasaga juba esimesel Unipiha kooliaastal aru sellest, et kui me tahame eestlastena ka tulevikus rahvusena alles jääda, on tarvis lastele anda nende ugri-mugrilik aluspõhi. Rahvalaulud ja rahvalikud mängud on selleks suurepärane võimalus.“

Kevad on rõõmuaeg

Seekordne Taaderant (ehk trall) oli pühendatud uue kevade tulemisele, rõõmustamisele selle üle, et pikk talv on selja taga. Sellest rõõmupeost said osa nii linnud kui loomad, kalad Emajões. Laste rõõmsasse ringmängu võeti ka Kuu, Päike ja Tähed.

Meie esivanemate lapsepõlve mahtusid kevade tulemise üle rõõmustamise juurde nii uute lehtedega kaskede kohisemine, kurgede tagasitulek, ööbikute laksutamine kui pääsukeste pesade ehitamine laudaräästa alla, nii kiigel kiikumine kui karjas käimine. Elati maailmas, kus ei oldud lahus looduse suurest ringkäigust enda ümber. Sellesse maailma kuulusid lood nii Kalevipojast, Suure Munamäe tekkimisest kui ka Emajõe sünnist. Seepärast oli eriti vahva vaadata lasteaialaste Emajõe kaevamise lugu, kus jõesängi aitasid kaevata teiste loomade kõrval nii siilid, mesilased kui sipelgad, kes selleks liivateri ükshaaval oma seljas välja tassisid. Kui sinine suur riidekangas, mis Emajõe voolamist näitas, liikuma hakkas, tekkis tunne, et tõepoolest see ongi laste abiga kaevatud Emajõgi, mis nüüd läbi linna voolama pääses.

Unipiha koolipere esitas väga vahvalt üht sadu aastaid laste seas väga levinud etendust „Kullimäng“. Maailmas, kus polnud ei telerit, raadiot, nutitelefone, vaid linnud, loomad, kalad jões… Oli loomulik, et nemadki mängisid laste kombel omi lustlikke ja naljakaid mänge.

Väga sisukas oli Kambja Ignatsi Jaagu kooli laste esinemine, samuti Kavala Käe ja Maatasa folkloorirühmade etteasted. Platsi lõi aga täis Tartu Hansa kooli folkloorirühm Jauram, kus sadakond last täiega lustis.

Kui vihmapilved pidu kimbutama hakkasid, palus peo korraldaja Tiina Konsen, et Unipiha lapsed oma päikese meelitamise regilauluga vihma eemale peletaksid ja taevase tulisilma jälle välja tooksid. Seda tuli teha peo jooksul kaks korda. Ning pärast laste laulmist lakkaski tibutamine, päike tuli vihmapilvede tagant välja ja säras rõõmsasti edasi.

Tartu linnapea Urmas Klaasi pidulikul vastuvõtul autasustati õpetajaid tänukirjadega. Kambja vallast said eesti rahva vaimse pärandi edasikandmise eest kultuuriministeeriumi tänukirja Marika Lehiste ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja Eha Jakobson.

Suur aitäh kõikidele osavõtjatele! Teiega oli rõõm lustida ja niimoodi uut kevadet vastu võtta.

LEMBIT JAKOBSON

Kino maale
Eelmine„Lugemisisu“ Tõrvandi raamatukogus
JärgmineKambja noortevolikogu Tšehhis