Tänapäeval on paljude jaoks raha laenamine üks moodustest kuidas raskem aeg kergemini üle elada ning olukorda leevendada. Pangast laenamisel allkirjastame lepingu ning määrame tagasimaksmise korra, mille järgimist pank kontrollib. Kuidas aga anda laenu enda tuttavatele – sõpradele, kellega on teatav usalduslik suhe ning kuidas käituda olukorras, kus heas usus antud laenu enam tagasi ei õnnestu saada? Toome siinkohal välja mõned soovitused, mida raha laenamisel ning tagasinõudmisel silmas pidada.
Igasuguse laenamise eelduseks on usaldus – tõenäoliselt ei laena me enda vara või raha inimesele, keda me piisavalt ei usalda. Mida suurem väärtus on varal või mida suurem summa raha, seda suurem peab see usaldus olema. Küsimus on, kas üksnes usaldusest piisab?
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab hilisemate segaduste ning arusaamatuste vältimiseks laenutehing siiski fikseerida. “Laenamine on alati inimese enda otsus, mis baseerub usaldusel ning tunnetusel, kuid otsus sõltub kindlasti ka summast. Kui laenad vennale 27 eurot, siis ilmselt keegi lepingut sõlmima ei hakka. Kui aga laenad 1000 eurot tuttavale, tuleks mõelda kirjalikule laenulepingule ja ka võimalikule tagatise seadmisele, mis laenu mittetagastamisel kataks tekitatud kahju,” sõnas Perv. Perv lisab veel, et juristina on ta näinud väga palju erinevaid võlgnevuse kaasusi ning tema soovitus on ühene – sõlmige kirjalikud laenulepingud ja nõudke laenulepingu tagamiseks tagatist, mis oma väärtuselt oleks võrdne laenusummaga või sellest suurem.
Toome siinkohal välja mõned olulised punktid, mida laenamisel silmas pidada:
1) Uuri inimese tausta!
Kuigi võid laenusaajaga olla tuttav, on siiski soovitav uurida tema tausta nii sotsiaalmeedias kui ka avalikes andmebaasides. Kui laenusaajal on eelnevalt olnud probleeme maksukäitumisega, on ilmselt selle kohta internetis ka info olemas. Avalikest andmebaasidest on mõistlik kasutada Kinnistus- ja Äriregistri võimalusi, kust on võimalik väikese tasu eest saada andmeid laenusaajale kuuluvate ettevõtete ja kinnisvara osas.
2) Sõlmi leping kirjalikult!
Võlaõigusseaduse kohaselt ei pea laenuleping olema sõlmitud kirjalikult või notariaalselt. Enamik väiksemate summade laenamisi toimuvad suulise lepingu alusel. Mida aga suuremaks kasvavad summad, seda olulisemaks saab laenu kirjalikult vormistamine ning mõlemapoolne allkirjastamine. Kirjalikult sõlmitud leping annab võimaluse kohtuvaidluse käigus tõendada kokkuleppe olemasolu ja tingimusi.
3) Küsi laenule tagatis!
Suuremate summade laenamisel on mõistlik küsida laenusaajalt tagatist. Tagatise suurus peaks olema laenu summaga võrdne või suurem. Tagatiseks saab seada nii registerpanti (sõiduautole), panti (vallasvarale) või hüpoteeki (kinnisvarale). Tagatise olemasolu garanteerib laenuandjale võimaluse laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral pandiese realiseerida ja seeläbi laen kustutada. Kõige riskivabam laenu andmine on tagada laen notariaalse laenulepinguga, millega pannakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek laenuandja kasuks.
Kui olete hädas võlgnevuse tagasisaamisega, soovitame võtta ühendust usaldusväärse juriidilise bürooga, kes aitaks võlga tagasi nõuda. Juriidiliste teadmisteta ei pruugi võla tagasinõudmine õnnestuda, kuna enne võla sissenõudmist võib olla vajalik veel laenuleping lõpetada või teha muid vajalikke toiminguid. Kindlasti tuleb kõik teated ja tahteavaldused saata laenusaajale tähitud kirjaga ning soovituslikult väljastusteatega, kuna kõik tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättetoimetamise hetkest.
Kokkuvõtteks soovitame enne laenu andmist teostada laenusaaja osas väga põhjalik taustauuring ja pärast laenamist jälgida, et laenusaaja täidaks laenulepingu tingimusi ja ei tekiks laenu tagastamisel suuri võlgnevusi.
