Koos Mari, Viktoria ja Andresega valisime kogukonnapraktika kohaks MTÜ Õnnemaa. Esimesel kohtumisel andsime juhendaja Kersti Leisile teada, milline tegevus ja huviala meile eriti meelepärane on, sealt edasi pakkus juhendaja mitmeid võimalusi praktika teemade osas. Otsustasime programmi „Noortelt noortele“ kasuks, see tähendab seda, et anname edasi teistele noortele oma teadmisi ja oskusi selles, milles ise tugevad oleme ning mis huvialaga me ise süvendatult tegeleme. Kuna MTÜ Õnnemaa on koostööpartner Maarja Külaga, siis julgustas juhendaja meid valima praktika teemaks intellektipuudega noorte ja tavanoortega koostöövõimaluste leidmise, nende võimaluste elluviimise ning võrdse kohtlemise.
Võtsime vastu otsuse viia rahvusvahelise südamekuu raames läbi koostööpäev Maarja Küla noorte ja töötajatega ning valmistada ette kolm erineva teemaga töötuba. Nii sündis projekt „Märka erinevat“.
Minu ülesandeks oli koos Maarja Küla elanikega tervisliku toitumise töötoas süüa teha, neid juhendada ja vajadusel ka aidata. Eelkõige jäid minu vastutada magustoidud. Selleks, et ise paremini valmistunud olla, korraldas MTÜ Õnnemaa meile Tartu Kutsehariduskeskuses tervisliku toitumise koolituse, mille kohta saime ka tunnistuse. Antud õppeasutuses saime proovida ja katsetada erinevaid retsepte, mille hulgast hiljem valisime välja meelepärased road (soolane ja magus), mida hiljem ka töötoas valmistada. Kui sündmus lõpuks kätte jõudis ja Maarja Küla juhataja enne tegevuste läbiviimist veel kord meelde tuletas, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, kuidas elanikega suhelda ning kuidas nad käituda võivad, tekkis väike kartus. Kõik hirmud kadusid aga pärast seda, kui lisaks Maarja Küla elanikele osales meie töötoas ka Maarja Küla töötaja ja üheskoos süüa tegema hakkasime. Kokkuvõtteks võin öelda, et kogu päeva planeerimine ning läbiviimine oli väga tore ning alati on hea tunne teha head.
EGLE KALJUMÄE,
12. klassi kogukonnapraktikant
Projekti „Märka erinevat“ eesmärgiks oli noorte terviseteadlikkuse tõstmine ja intellektipuudega noorte kaasamine noorsootöösse ning teada saada intellektipuudega inimeste olemasolust, olemusest ja nende elukorraldusest.
Kõigepealt sõitsime koos juhendaja Kersti Leisiga Maarja Külla, et tutvuda sealsete oludega ning kohtuda juhataja Ly Mikheimiga, et oma praktikaülesannet tutvustada ja saada juhatajalt soovitusi tööks sealsete elanikega.
Sündmusel oli kolm erinevat töötuba: tervislik toitumine ja toidu valmistamine, sport ja muusika ning kunst. Mina olin juhendaja tervisliku toitumise töötoas, kus osalesid Maarja küla elanikud ja sealsed kaks töötajat. Minu ülesandeks oli näidata ette, mida on vaja teha ja vajadusel ka aidata. Üldiselt väga suurt abistamist nad ei vajanud. Elanikud olid väga sõbralikud ja agarad tegutsema. Suureks abiks töötoa juhendamisel oli see, et MTÜ Õnnemaa korraldas ja andis meile hea võimaluse osaleda koolitusel „Tervislikud toidud“, mis toimus Tartu Kutsehariduskeskuses. Koolitusel tegime läbi erinevaid retsepte ja pärast valisime oma lemmikud ning arvutasime kogused, kui palju toiduaineid peame ostma 45 inimesele.
Maarja Külas enne sündmuse algust rääkis sealne juhataja veelkord intellektipuudega noortest ja andis soovitusi, kuidas me peaks nendega suhtlema. Pärast seda juttu kuuldes mõtlesin küll, et kas ikka olen valmis koostööks sealsete elanikega. Aga lõppkokkuvõtteks võib öelda, et sündmus möödus hästi. Pärast oli hea tunne, et sai kellegi päeva lõbusamaks muuta.
MARI NURME,
Ülenurme Gümnaasiumi 12. klassi kogukonnapraktikant
Minu ülesandeks oli spordi ja muusika töötoas ette valmistada soojendus pallimängudeks ja muusika saatel liikumine, samas ise rütmipillidega kaasa mängides.
Eeltööna koostasime ja arutasime MTÜ Õnnemaal läbi kolme töötoa omapoolsed kavad ja tegevused, pärast seda saatis juhendaja Kersti Leis kavad Maarja Küla juhatajale, kes arutas antud kavad läbi sealsete spetsialistidega ning vastuseks saime positiivse tagasiside. Selline hinnang andis meile veelgi julgust ja motivatsiooni ettevalmistusi jätkata.
Suureks abiliseks meie tegevuste läbiviimisel oli 6. klassi õpilane ja Õnnemaa vabatahtlik Rasmus Raie.
Sündmuse päeval, 22.aprillil, andis juhataja Ly Mikheim enne töötubade läbiviimist veelkord näpunäiteid intellektipuudega noorte eripäradest ja nendega suhtlemisest, see info ehmatas ära küll, olgugi, et olime teadlikud, kellega koos tegutsema hakkame.
Minupoolsed tegevused pakkusid Maarja Küla elanikele palju elevust ja rõõmu, mida nad siiralt väljendasid. Rütmipillidest tutvustasin kõlapulki ja kõristeid ning oskust neid pille mängida, ise samal ajal muusika saatel liikudes. Üllatavalt suure innu ja huviga tegid sealsed elanikud kaasa ka soojendusharjutusi eesolevateks pallimängudeks, mis tõstis minus veelgi julgust ja teotahet edasi toimetada ning töötoa lõppedes palusin kõiki ühiselt koos hoogsa muusika järgi tantsida. See oli minu jaoks võimas kogemus – näha sealsete elanike avatust, siirust ja rõõmu! See tunne oli väga hea, et sai nende päeva lõbusamaks muuta ja tundus, et neilegi väga meeldis.
VIKTORIA VALASEVITS,
Ülenurme Gümnaasiumi 12. klassi kogukonnapraktikant
Minu ülesandeks oli projektis „Märka erinevat“ korraldada Maarja Küla elanikele sporditeemaline töötuba, kus kõik saaksid näidata üles oma aktiivsust ning tunda ennast selle juures ka hästi. Kavas oli 3 erinevat pallimängu. Alustuseks võtsid Maarja Küla elanikud ennast kahte gruppi ja toimus selline mäng, et kõik liikmed pidid kiiruse peale palli edasi andma. Teiseks mänguks oli palli söötmine paarides – üks paariline viskas õhust ja teine paariline söötis põrkega. Viimaseks mänguks oli täpsusvise ämbrisse väikse tennisepalliga.
Neile kogu see tegutsemine nii meeldis, et kohapeal mõtlesime välja veel neljanda mängu, kus tegevust viisin läbi toolidel istudes ja muusika saatel toimus palli edasiandmine koos kohtade vahetustega.
Külastada sealseid elanikke ja tutvuda nendega oli väga meeldiv kogemus. Kuigi algselt mõtlesime, et kuidas me saame hakkama, sest meil puudus varasem kogemus intellektipuudega noortega. Kõik inimesed olid sõbralikud ning mängudes püüdlikud. Peale pallimänge oli enesetunne hea ning siiralt loodan, et tegime ka nende päeva paremaks.
Kokkuvõtvalt saan öelda, et projekt „Märka erinevat“ oli mitmeetapiline.
Esimene etapp oli tutvumine MTÜ Õnnemaa ja sealse tööga. Arutelu tulemusena selgus teema teha vabatahtlikuna koostööd intellektipuudega noortega tervistedendavate tegemiste abil, nagu tervislik toitumine, liikumine ja südametöö.
Teine etapp – projekti planeerimine. Kohtumised Ülenurme Pere- ja n noortekeskuses, kus loodi ühine arusaam projektiideest, selle ülesannetest, teemast ja eesmärgist.
Kolmas etapp – koos meie juhendaja Kersti Leisiga toimus koostöökohtumine Maarja Küla juhataja Ly Mikheimiga. Toimus tutvumine külaga ja seal elavate noortega ning sealsete võimalustega, projekti tegevuste tutvustamine ja läbiarutamine ning praktikantide nõustamine.
Neljas etapp – projekti kavade läbiarutamine ja –kirjutamine.
Viies etapp – praktikantide koolitus Tartu Kutsehariduskeskuses tervislike toitude valmistamisest. Lõplik kava ja tegevuste programmi kinnitamine koostöös Maarja Küla rehabilitatsiooni meeskonnaga.
Kuues etapp – tegevuste läbiviimine Maarja Külas.
Seitsmes etapp – hinnang oma tööle, analüüs ja esitlus koolis praktika läbiviimisest.
ANDREAS MÖKSI,
Ülenurme Gümnaasiumi 12. klassi kogukonnapraktikant
Mul on väga hea meel, et sattusin Ülenurme Pere- ja Noortekeskuse vabatahtlikuks just enne Maarja Küla projekti „Märka erinevat“. See oli mulle täiesti uus kogemus nii selles osas, et Tartu linnas käiva kooliõpilasena polnud mul mingit varasemat kokkupuudet Ülenurme vabatahtlike praktikantidega, kui ka selles osas, et polnud varem eriti kohtunudki erivajadustega inimestega. Kõik laabus väga sujuvalt ja tundsin end gruppi kaasatuna, kuigi olin kõige noorem vabatahtlik. Päev Maarja Külas jääb alatiseks meelde, sest tore oli teha lihtsat heategu, mis samas muutis kohalike päeva tähtsaks ja meeldejäävaks. Kui ma endamisi veel mõtlesin, et sealsete elanike tähelepanu hajub tegevuste ja mängude käigus ära, siis vastupidi: nad hoidsid ilusti hoo sees ja tegid mängud lõpuni. Rõõm oli seda sära nende silmis näha. See avas minu jaoks uusi vaatenurki elust. Olen tänulik, et Ülenurme Pere- ja noortekeskus mind sellega liitis ning loodan teinekordki uutest ettevõtmistest osa saada.
RASMUS RAIE,
Mart Reiniku kooli reaalkallaku 6.klassi õpilane, Kambja valla elanik
Kolmas oli kunstitöötuba – Kevade värvid.
Õnnemaa koostööpartner on ka Tosca Huvikool ja selle juhataja Merileid Varep, kes viib Ülenurme Pere- ja noortekeskuses läbi laste kunstiringi.
Ülenurme Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Annika Linnaste viib oma praktikat läbi samuti Õnnemaal, tema huvialaks on kunst, nii sai Annika enne projekti „Märka erinevat“ kunstialased kogemused ja mõningased teadmised kunstiringi läbiviimisest ja käelise tegevuse eesmärkidest. Eesmärk on arendada laste käelisi oskusi läbi erinevate vahendite ja teemade.
Lisaks tavanoorte kunstiringi läbiviimise kogemusele oli tal võimalik vaadelda ka intellektipuudega noorte kunstiringi tegevust, mida juhendas Maarja Külas Merileid Varep.
Minupoolne rõõm on see, et antud projektis osalesid ja tegid koostööd vabatahtlike praktikantidena eri vanuses tavanoored ja intellektipuudega noored.
KERSTI LEIS,
MTÜ Õnnemaa
