Sellel kevadel täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.
Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.
Marutaud levib üle riigipiiri
Kahjuks ei ole nakkushaiguste vabadus kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda sellest surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhilisteks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti vahetus naaberriigis Venemaal on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.
Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant riiki sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.
Marutaud on surmav
Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10, vahel isegi kuni 2 nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures umbes 95% juhtudest saadi nakkus koeralt.
Seega on näiliselt lihtne otsus – ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata – seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõiki teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.
- Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav.
- Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu!
- Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!
- Ära lase oma loomi hulkuma!
- Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
- Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
- Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
- Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
- Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.
ENEL NIIN,
veterinaar- ja toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht
Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu 6. juunil
- Ülenurmes Võru mnt garaažide juures kell 9.00 – 9.45
- Lalli külas Rebase kaupluse juures kell 10.00 – 10.30
- Suure-Kambja bussipeatuses kell 10.45 – 11.30
- Kambja alevikus, Kambja kooli parkla kell 11.45 – 12.30
- Pangodis endise meierei juures kell 12.45 – 13.15
Vaktsineerimine on kohustuslik mitte harvem kui üks kord 24 kuu jooksul.
Märgitud aegadel ja kohtadel on süstimine tasuta. Kompleksvaktsiini (katk, hepatiit, parvoviirus) või kiipimise soovi korral andke sellest eelnevalt teada. Koerad tuua süstimisele jalutusrihma otsas, kurjad koerad suukorviga. Kaasa võtke vaktsineerimistunnistus või looma pass.
AIVAR LASTIK,
Kambja valla volitatud veterinaararst
tel 513 6245
