Lugejate vägi rõõmustab Kambjas raamatukogu

1049
Raamatukogude aasta luges Kambjas avatuks Andrus Pajumägi. Foto: Mari Talvik

Raamatukogude aasta, mis tänavu Eestis kultuurisündmuste kalendrisse täiendust toob ja elevust lisab, luges Kambjas avatuks sealkandis sirgunud ja kirjasõnaga sinasõbraks saanud Andrus Pajumägi.

Teema-aasta korraldajad Tallinnast saatsid raamatukogudesse hüva soovituse, et pidulikule avasündmusele annaks kaalukust, kui paluda päevakohase sõnumiga tekstide ettelugejateks kogukonnas tuntud ja tunnustatud inimesi. Kambja raamatukoguhoidjad otsustasid minna veidi teist teed ning leidsid väärikaks ettelugejaks sellise noor inimese, kelle lugemishuvi kasvamist ja kasvatamist omal ajal nii juhendati kui innustati. Kümmekond aastat tagasi oli Andrus Pajumägi alles algkoolipoiss, kes paistis silma sellega, et tundis lugemisest suurt rõõmu ning pävis seetõttu Kambja raamatukogult ka kõige usinama suvelugeja tiitli.

Kõik, kel oli võimalus näha, kuidas Andrus Pajumägi oma viimasel Kambjas õppimise kevadel mängis Sirle Kuristiku haridus- ja koduloolises näidendis legendaarse Ignatsi Jaagu kujunemist, jäävad teda selle rolliga seostama. Sestap on ilus ja sümboolne mõelda, et koos eeskujuandja Andrus Pajumäega luges Kambjas raamatukogude aasta avatuks ka Ignatsi Jaak (umbes 1670 – 1741) – elupõline koolmeister ja köster, kes neljakümne aasta jooksul õpetas sadu talulapsi lugema ning seega ka oma elus ja eluga paremini toime tulema. Nende järeltulijate hulgas võis olla ka neid, kellest said lugejad Kambja raamatukogus, mis asutati ligikaudu kaks sajandit hiljem, aastal 1913. Ignatsi Jaagu poolt lugema õpetatud laste järeltulijate järeltulijaid võib olla Kambja raamatukogu kasutajate seas ka praegu ehk enam kui kolmsada aastat hiljem. Lugejate vägi kestab ajast aega, põlvest põlve.

Raamatukogu kultuuriklubi? Miks ka mitte!

Kultuuriloost võime lugeda, et Eestis on peetud eesti raamatu aastat kahel korral (1935/36 ja 2000/01) ning  ulgueestlased tegid seda ka 1975. aastal, kui sellele sündmusele Eesti NSV-s anti mõistetavatel põhjustel marginaalne tähtsus. Aastal 2010 oli Eestis lugemisaasta. Üle-eestilist raamatukogude aastat korraldatakse aga esimest korda. Kui kõige üldisemalt esile tuua, siis selle ideeks ja sihiks on soov aktiivselt kutsuda (uusi!) inimesi raamatukogusid (taas)avastama ning viia raamatukogusid tutvustavad tegevused inimeste igapäevase elu keskele ja tähelepanu keskmesse.

Kambjas idaneb juba mõnda aega mõte anda uus hoog ja hingamine raamatuhuviliste inimeste kooskäimistele ning kujundada raamatukogu juurde omamoodi kultuurikogukond või -klubi. Selle loomisel võetakse heaks eeskujuks kirjandussõprade ring, mille kauaaegne armastatud raamatukoguhoidja Vaiki Agarmaa moodustas Kambjas ligi viiekümne aasta eest. Aja jooksul selle liikmeskond küll vahetus ja uuenes, kuid tuumik oli reipalt ja uudishimulikult teotahteline veel mõned aastad tagasi. Elupõline Õpetaja (!) Endla Langel tegutses ringirahva suunaja ja eestvedajana ligi nelikümmend aastat ning lõpetas selle tänuväärse missiooni oma sajanda sünnipäeva aastal.

Raamatukogule on kirjandusringi seltskond väga tänuväärne kas või seetõttu, et nendelt tuleb kaalutletud soovitusi ja tähelepanekuid, milliseid uusi raamatuid võiks soetada. Kirjandusringi liikmed on olnud raamatukogule ka nendeks oma inimesteks, kelle osavõtuga võib üldjuhul arvestada, kui tulemas on mõni kohtumine või üritus.

Lugejate vägi toetab raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid.

Mis on teoksil?

Nüüd, kui tervisekriisi kõige ägedamad ajad ja mõjud on ehk möödunud, saavad Kambja kirjandus- ja kultuurihuvilised taas koonduda. Esimese ettevõtmisena korraldas raamatukogu aprillikuu teisel reedel huvilistele kultuuriretke Viljandisse. Ugala teater andis esmalt võimaluse piiluda paljudesse lavatagustesse ruumidesse, kus oli näha mõndagi üllatavat. Seejärel nauditi etendust „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“, mille aluseks on Jonas Jonassoni menukas romaan. See lavatükk kuulub nende hulka, mida mängitakse üksnes Ugala teatrimaja suurel laval, sest külalisetendustel ei oleks võimalik teha kõiki tehnilisi trikke.

Kui tegevust alustava kultuuriklubi liikmetel on soovi, võib jätkata teatrietenduste ühiskülastusi edaspidigi. Ilmselt jääb kehtima ka põhimõte, et lisaks etenduse vaatamisele püütakse teha ka vaimu hariv peatus mõnes teele jäävas kultuuriloolises paigas või kultuuriasutuses.

Sügise saabudes – kas septembri lõpul või oktoobri algul – korraldatakse Kambjas kultuuriklubi esimene suurem ja tähendusrikkam ettevõtmine. Mälestusõhtul meenutatakse nimekat kirjandusõpetajat ja värvikat isiksust Vello Saaget, kelle sajas sünniaastapäev oli tänavu veebruaris. Juba eluajal legendiks saanud teadmamees käis 1970. aastate keskpaigast kuni 1980. aastate teise pooleni sageli ka Kambja kultuurihuvilistega kohtumas ja kirjandusteemadel vestlemas-väitlemas, sest ta oli ju toonase raamatukoguhoidja Vaiki Agarmaa vend. Vello Saage õpilased on koostanud ja hiljuti üllitanud pühendusteose „Õpetaja elav sõna“. Koostajate sekka kuulunud ajakirjandusloolane ja museoloog, praegune Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru andis lahkesti nõusoleku, et tuleb kohtuma Kambja kirjandus- ja kultuurihuvilistega.

Hilissügisesel tuleb kultuuriklubi külaliseks kirjanik Olev Remsu. Kambjaga seotud ajaloolised sündmused ja isikud on talle tuttavad, sest just tema seadis kokku aastal 2010 ilmunud raamatu „Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on“. See on paberile talletatud pilguheit Riiveste-Klaoste-Ve(e)berite suguvõsasse ehk „Killuke eesti rahvast ja tema ajaloost“ – nagu selgitatakse mahuka teose alapealkirjas.

Lugejate vägi annab hoo igale ettevõtmisele raamatukogus.

Lugejate Vägi on huvilistele avatud

Kambja raamatukogu eelarves on sündmuste korraldamiseks 600 eurot ning sellest on abi ja tuge ka kultuuriklubi ettevõtmiste puhul. Kui lugejate vägi kultuuriklubi tegevusele hoo sisse annab ja huvilisi kooskäijaid jagub, on põhjust hakata otsima ka neid toredaid inimesi, kes nõustuksid uudishimulike seltskonnaga kohtuma kas tasuta või sümboolse tasu eest. Toimivas klubis võib juhtuda sedagi, et liikmed leiavad oma sõprade-tuttavate seast sisukaid inimesi, kellega kohtumine rõõmustaks ka kõiki teisi. Ja mõistagi ei pea ka klubilased ise vaka all hoidma oma andeid, teadmisi, harrastusi, oskusi, muljeid…

Kui kellelgi kambjalastest on huvi ja soovi, siis raamatukogus jagub ruumi ka selleks, et kultuuriklubi liikmetele ja kõigile teistele huvilistele läbi viia õpitubasid mõne harrastuse tutvustamiseks või uue oskuse kujundamiseks.

Kultuuriklubi üheks tegevussuunaks võiks saada ka selliste väljasõitude korraldamine, mille käigus huvilised tutvuvad erinevate paikkondade aja-, kultuuri- ja looduslooliste väärtustega. Kambja klubi Tammeke tegeles palju aastaid sellega suurepäraselt ja meeldejäävalt, kuid traditsioon katkes pärast entusiastlike eestvedajate loobumist.

Raamatukogude aastast jääb Kambja kultuurilukku kindel jälg, kui kultuuriklubi Lugejate Vägi tänavu tegusalt käivitub ning edaspidi stabiilselt tegutseb.

Hea lugeja! Lugejate Vägi ootab enda seltskonda ka Sind!

TOIVO ÄRTIS

Kambja raamatukogu - Mõistuse tervisekeskus aastast 1913

Kesk 12, Kambja alevik

Tel 741 6447; e-post raamatukogu@kambja.edu.ee

Avatud esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 10 kuni 17, teisipäeval ja neljapäeval kell 12 kuni 19.

Välisukse juures seinal on raamatute tagastuskast.

Teavikute e-kataloog: www.lugeja.ee

Kino maale
EelmineKambja vallas rajatakse uus kergliiklustee ja ühinetakse Tartu rattaringlusega
JärgmineVallavalitsuse istungilt