Olgugi, et viimastel aastatel on Kambja valla rahvastiku arv aina kasvanud, ei ole õnneks sellega koos kasvanud kuritegevuse näitajad.
Möödunud aastal registreeriti Kambja vallas 129 kuritegu, kusjuures neist suurem osa on liiklusalased kuriteod ehk joobes juhid. Kuna linnaäärset valda läbivad mitmed põhimaanteed ja liikluskoormus vallas on suur, ei ole selline trend imekspandav. Seepärast on ka politsei üsna tihti Kambja valla suurematel liiklussõlmedel liiklust rahustamas ja ohtlikke juhte roolist kõrvaldamas. Abiks liikluse turvalisemaks muutmisel saab olla õigupoolest iga Kambja valla elanik: märgates kahtlase sõidustiiliga autot, mille juht võib joobes olla, tuleks viivitamata sellest teada anda numbril 112. See kõne võib päästa kellegi elu.
Olgugi et vallatänavatel näeme enamasti ringi jooksmas rõõmsaid lapsi, ringi kõnnivad lapsevankritega noored pered ja pargipingil naudivad talveilma eakamad vallaelanikud, ei ole osades peredes argipäev sugugi nii helge ja õnnelik. Nii reageeris politsei möödunud aastal Kambja vallas 94 perevägivallajuhtumile, kus oma pereliikmete suhtes kasutati nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Selle võrdlemisi suure numbri taga on palju pisaraid ja valu, aga samas veidi ka positiivset poolt. Nimelt peeti perevägivalda veel mõni aeg tagasi peresiseseks asjaks, mistõttu keegi ei tihanud sekkuda või juhtunust politseile teatada. Nüüd aga kutsutakse politsei kohale, kui korteriseina tagant kostub vägivallale viitavaid hääli. Helistavad juhuslikud möödujad, naabrid, tuttavad, isegi sama pere lapsed, kes ei talu oma vanemate kaklemist pealt vaadata ja kardavad tõsiste tagajärgede pärast.
Koostöös kohaliku omavalitsusega on perevägivalla osapooli suunatud aina enam ohvriabi või ka psühholoogide juurde abi saama. Samas saab siingi iga vallaelanik abiks olla. Ära ole naabrile abiks üksnes ajal, mil talle suhkrut, jahu või muud on vaja laenata. Kui naabri juurest kostub vägivallale viitavaid hääli, ära jää ükskõikseks, sest sel hetkel võib ta su abi vajada kõige enam. Kui kuuled või näed, et naabrite juures on keegi ohus ja vajab abi, anna sellest kindlasti politseile teada. Ei tasu loota sellele, et küllap on tegu üksikjuhtumiga, sest kahjuks on vägivallal komme aja möödudes pigem eskaleeruda.
Varguste osas oli möödunud aasta üsna tagasihoidlik, sest vallas registreeriti 21 varavastast kuritegu ning neistki põhiosa olid juhtumid, kus ühed ja samad pikanäpumehed kaupluses endale mõne toote hõlma alla pistsid. See aga ei tähenda, et valvsust peaks kaotama, loobuma oma kodu või ettevõtte territooriumi valvekaameratega kaitsmast. Seda enam, et valvekaamerad, piirdeaiad ja teinekord ka aias ringi jooksev koer juba heidutavadki vargaid üle lävepaku mitte astuma.
Aina kasvav trend nii Kambja vallas kui ka mujal on kelmused, millest suurem osa pannakse toime internetis. Möödunud aastal teatati Kambja vallast 14 veebikelmide ohvriks langenud inimesest. Neid juhtumeid on kindlasti aga palju enam, sest häbitunde pärast ei tihka paljud juhtunust politseile teatada. See omakorda annab aga kelmidele karistamatuse tunde ja veelgi suurema julguse pettustega edasi toimetada. Ka politseitöös on teravik aina enam küberkuritegevusel ja veebis toimuval hoitakse pidevalt pilku peal. Näiteks uuest aastast alustas ka Tartumaal tööd veebikonstaabel Alik Säde, kelle vallaelanikud leiavad Facebookist ja saavad temalt netiküsimustes kõikvõimalikku tuge ja abi.
Liiklusõnnetuste osas oli möödunud aasta ütlemata traagiline, sest Kambja valla teedel juhtus neli avariid, milles jättis elu viis inimest. Raskete avariide uurimine käib, et teha lõpuni kindlaks, mis võis nii raskete tagajärgedeni viia ning kuidas edaspidi selliseid õnnetusi ennetada saaks.
Rasked avariid Kambja vallas…
9. märtsil juhtus avarii Põlva – Reola tee 36. kilomeetril, kus möödasõitu alustanud Audi juht põrkas kokku vastu tulnud kaitseväe veoautoga. Audit juhtinud 33-aastane mees hukkus.
30. augustil juhtus avarii Tõrvandi – Roiu – Uniküla tee 1,5. kilomeetril, kus vastassuunavööndisse kaldunud BMW põrkas kokku vastu tuleva mootorrattaga. Mootorrattal sõitnud 17-aastane noormees ja 15-aastane neiu hukkusid.
19. novembril juhtus avarii Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee 179. kilomeetril, kus 37-aastane mees sai sõiduteed ületades löögi lähenenud sõiduautolt Kia Sportage. Jalakäija hukkus sündmuskohal.
30. detsembril juhtus avarii Põlva – Reola maantee 24. kilomeetril, kus 71-aastane mees sõitis sõiduautoga Volkswagen Sharan tagant otsa teeservas peatunud veoauto MAN haagisele. Volkswageni juht hukkus sündmuskohal.
Kui vaadata üldist valla liikluspilti, siis suurema osa liiklusrikkumistest moodustavad kiiruseületamised. Möödunud aastal tuvastati Kambja vallas enam kui pooltuhat ehk 505 kiirusületamist. Neist rikkumistest suurem olid sellised, kus kiirust ületati ikka suurelt ehk lubatust 20-40 km/h enam.
Kuna siin vallas on tööstusrajoonid kõrvuti eramajadega, toob see tipptundidel kaasa suure liikluskoormuse ning mõneti ka närvilisema käitumise liikluses, mistõttu arvab mõni leevendust saavat kihutamisest või ka näiteks teiste autode vahel nõelumisest. Arutame kohaliku omavalitsusega, kuidas motiveerida nii vallaelanikke kui valda läbivaid teisi liiklejaid ohutut sõidukiirust hoidma. Jällegi – abiks saab siin olla igaüks, sest ka ohtlikult kihutavatest autojuhtidest võib igal ajal oma piirkonnapolitseinikule või numbril 112 helistades teada anda.
Turvalisus on meie kõigi kätes ning palju saab ära teha ainuüksi juba sellega, kui märkame ja sekkume. Seega julgustan vallaelanikke mitte jääma kõrvaltvaatajaks, kui keegi korda rikub, kellelegi liiga teeb või kui keegi vajab abi. Samuti julgustan kõiki julgelt märku andma oma piirkonnapolitseinikule valla murekohtadest, mis vajaksid politsei tähelepanu.
JÜRI NÕMM,
piirkonnapolitseinik
