Kambja vallavolikogu istung toimus 17. detsembril 2009. Päevakorras oli:
-
Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Sotsiaalne infrastruktuur” kooskõlastamine
-
Kambja valla kaugküttepiirkonna määramine
-
Kambja valla 2009. aasta lisaeelarve
-
Sotsiaaltoetuste suurused 2010. aastal
-
Maamaksumäära kehtestamine 2010. aastaks
Kambja vallavolikogu istung toimus 17. detsembril 2009.
Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Sotsiaalne infrastruktuur” kooskõlastamine
Vallavolikogu tutvus Tartu maavalitsuse poolt esitatud Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Sotsiaalne infrastruktuur” ja otsustas selle kooskõlastada märkusteta.
Kooskõlastatud planeeringu ülesandeks on teha ettepanekud Tartumaa paikkondades esmatarvilike teenuste (lastehoid, kool, arstiabi, ravimimüük, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenus, Internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevuse, sportimiskohtade) ning ühistranspordiühenduse otstarbekaimal viisil kättesaadavuse tagamiseks.
Planeering on kättesaadav Tartu maavalitsuse kodulehel
www.tartumv.ee/?op=body&id=260.
Kambja valla kaugküttepiirkonna määramine
Vallavolikogu kehtestas määruse „Kambja valla kaugküttepiirkond”, mille eesmärk on säilitada Kambja aleviku territooriumil olemasolev kaugküttevõrk kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel.
Määrus piiritleb Kambja valla territooriumil asuva kaugküttepiirkonna, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhinna(dade) kooskõlastamiseks. Määruses kasutatakse kaugkütteseaduse § 2 toodud mõisteid.
Kambja vallas on üks kaugküttepiirkond, mis hõlmab Kambja aleviku Kesk tänava kinnistud 2 kuni 12; Männi tänava kinnistud 1 kuni 4 ja 9 kuni 17; Kase tänava kinnistud 2 ja 6; Aia tänava kinnistu 2; Võru maantee kinnistu 4A.
Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.
Kambja valla kaugküttepiirkonnas on soojusettevõtjaks OÜ Cambi.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.
Kambja valla 2009. aasta lisaeelarve
Kambja vallavalitsuse poolt volikogule arutamiseks ja kinnitamiseks esitatud 2009. a lisaeelarvega vähendati 2009. a eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute kogumahtu 8 643 000 krooni võrra.
Eelarves tehtud muudatustest annab täpse ülevaate vallavalitsuse pearaamatupidaja Eha Paade poolt koostatud 2009. aasta lisaeelarve seletuskiri, mis on avalikustatud vallavalitsuse dokumendiregistris.
Sotsiaaltoetuste suurused 2010. aastal
Vallavolikogu määrusega kehtestati 2010. aastal vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste suurused:
-
lapse sünnitoetus 3000 kr;
-
lapse aastaseks saamise toetus 2000kr;
-
alushariduse toetus 1000 kr;
-
kooliminekutoetus 1000 kr;
-
kooli lõpetamise toetus 1000 kr;
-
üliõpilastoetus kuni 500 kr kuus;
-
eakate inimeste sünnipäevatoetus 500 kr;
-
Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus 350 kr kuus;
-
sõjaveterani toetus 1500 krooni;
-
kütusetoetus 500 kr;
-
matusetoetus 1500 kr;
-
täiendav kütusetoetus 1000 kr.
Vallaeelarvest makstavad sotsiaaltoetused ja nende maksmise kord on kinnitatud Kambja vallavolikogu 17. detsembri 2002. a määrusega nr 4. Selle määruse punkti 2 alusel määrab vallavolikogu igaks eelarveaastakse toetuste suurused.
Sotsiaaltoetuste suuruse osas ei too 2010. a mingeid muudatusi.
Maamaksumäära kehtestamine 2010. aastaks
Vallavolikogu kehtestas määruse, et 2010. aastal on haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas, kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õue-aiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksumääraks on 1,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksuseaduse § 5 järgi võib maamaksumäära suuruseks olla 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas ning maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks.
Maamaksuseaduse § 5 lõige 2 alusel võib volikogu maamaksumäära kehtestada ka diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa.
Maamaksuseaduse § 11 lõige 2 sätestab, et põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Aastatel 2007–2009 on Kambja vallas kehtinud maamaksumäärad 1,0 % (haritav maa) ja 1,3 % (ülejäänud sihtotstarbed), aastatel 2002–2006 vastavalt 1,0% ja 1,2 %.
Maamaksumäära tõusuga enamlaekuv summa on prognoosi kohaselt 100 000 kr.
Toivo Ärtis
Kambja vallavolikogu koosseis
Kambja vallavolikogu seitsmes koosseis tegutseb 15-liikmelisena.
Valimisliidust Koduvald:
Irma Drenkhan (volikogu esimees), Kristjan Luhamets (aseesimees), Avo Alliksaar, Gunnar Ots, Katrin Luik, Meeli Paulson, Vaike Palla, Heiki Kortspärn, Vahur Järv, Erlend Sild ja Jaanus Ott.
Valimisliidust Vastne Kambja:
Mait Rebane, Jane Jakobson, Ilona Annuk ja Annely Zeigo.