Vallavolikogu 16. veebruari istungilt

Volikogu kehtestas määruse nr 4 „Kambja valla jäätmekava aastateks 2022 – 2027“ (poolt 17, erapooletuid ja vastu ei olnud).

Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldust kavandatakse jäätmeseadusest tulenevalt jäätmekava alusel. Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb omavalitsuse jäätmehoolduse arendamist.

Jäätmekavaga analüüsitakse Kambja valla jäätmehoolduse hetkeolukorda (sealhulgas esitatakse ülevaade valla haldusterritooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse, päritolu ja käitluse kohta), tuuakse välja õigusaktidest tulenevad kohustused, hinnatakse jäätmekäitluse eeldatavat keskkonnamõju, kirjeldatakse olemasolevaid kitsaskohti ning töötatakse välja jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava.

Kavas käsitletakse jäätmehoolduse arendamist aastatel 2022 – 2027. Jäätmekava koostamise aluseks on peamiselt riigi jäätmekava 2014-2020 ning kehtivate pakendiseaduse ja jäätmeseaduse nõuded.

Jäätmekavas tuuakse välja kohaliku omavalitsuse roll jäätmehoolduse arendamisel, käsitletakse võimalusi jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, jäätmete liigiti kogumise, sortimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu edendamiseks, ladestamise vähendamiseks ning prügistamise vältimiseks, vähendamiseks ja koristamiseks. Lisaks käsitletakse kavas Kambja valla kogumissüsteemide valikut, vajalike jäätmehooldusrajatiste kindlaksmääramist ning korraldatud jäätmeveo arendamist.

Kavas on esitatud jäätmealase teadlikkuse tõstmise võimalusi, käsitletud järelevalve tõhustamist ning jäätmehoolduse rahastamist üldiselt. Tegevuskavas on välja toodud tegevuse eeldatav elluviimise aeg ja võimalikud rahastamise allikad.

Kambja valla jäätmekava sisaldab:

• tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus
• kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist
• jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa
• olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust
• hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on seaduse alusel tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks
• jäätmehoolduse rahastamist
• üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust
• ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse kirjeldust
• ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest
• andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta
• kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust
• ringlusse võtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid
• pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava
• asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta
• prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.

Jäätmekava eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks keskkonnaametile. Keskkonnaamet tegi ettepaneku eelnõud täiendada punktide osas, mis olid nii vormistuslikud ja mõeldud parema arusaadavuse tagamiseks, kuid oli ka sisulisi ettepanekuid. Käesolevaks hetkeks on kavasse muudatused sisse viidud.

Avaliku väljapaneku käigus laekusid ettepanekud-arvamused Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt ja ühelt eraisikult.

Vallavalitsus korraldas eelnõu arutamiseks ühe avaliku koosoleku, kuhu ühtegi osalejat ei ilmunud. Enamike laekunud ettepanekutega siiski arvestati ning jäätmekavasse viidi sisse muudatused.

Volikogu võttis vastu otsuse nr 23 „Tõrvandi alevikus Leetsi tn 4 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ (poolt 17, erapooletuid ja vastu ei olnud).

2009.a kehtestati Tõrvandi alevikus asuva Leetsi 4 maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringuga tehti ettepanek jagada Leetsi tn 4 elamukrunt kaheks ning määrati hoonestustingimused ühepereelamute ehitamiseks.

Detailplaneeringujärgne kaheks jagamine on teostatud, moodustati Leetsi tn 4a katastriüksus. Detailplaneeringuga lubatud ehitusõigust Leetsi tn 4a katastriüksusel realiseeritud ei ole. Leetsi tn 4 katastriüksusel asuv elamu on valminud enne eelpool nimetatud detailplaneeringu kehtestamist.

Leetsi tn 4 ja 4a maaüksuste omanik soovib katastriüksused liita ning soovis detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.

Volikogu võttis vastu otsuse nr 24 „Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (poolt 16, erapooletu 1, vastu 1).

Kambja vallavalitsusele esitati Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on maaüksuste omanik OÜ Kaarsilla Kinnisvara .

Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda võimalust planeeringuala kruntimiseks äri- ja tootmismaa kruntideks ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks (sh sadevesi), juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse kaasatakse planeeringuala ulatuses Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Lõo maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmismaa ning Lõovälja ja Sireli maaüksuste juhtfunktsiooniks elamumaa. Seega sisaldab detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek kehtiva üldplaneeringu lahendust muutvat ettepanekut Lõovälja ja Sireli maaüksuste osas.

Planeeringualast lääne poole jääb Ülle maaüksuse ja lähiala detailplaneering, millega krunditi maaüksus äri- ja tootmismaa kruntideks ning määrati ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala piirneb põhjast üldplaneeringu kohase äri- ja tootmismaa alaga, samuti on planeeringualast idasuunas (Ränirahnu teest paremal) maa-alad määratud äri- ja tootmismaa juhtfunktsiooniga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt moodustavad Lõovälja, Sireli, Pihlamarja ja Ränirahnu tee 30 ja 32 maaüksused nn elamumaa juhtfunktsiooniga hamba äri- ja tootmismaa sisse. Planeerimise kohaselt on mõistlik erinevate maakasutuste juhtfunktsioonidega alad (antud juhul äri- ja tootmismaa ja elamumaa) ühendada võimalikult ühtse sirgjoonena, et vältida erinevate juhtfunktsioonide segunemist sisselõigete näol. Planeeringualast ida suunas jääb Lõunakeskuse kompleks.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Kambja vallavalitsus ei kaasanud detailplaneeringu algatamise eelses menetluses asjaomaseid asutusi, kuna puuduvad kriteeriumid, mille osas asjaomased asutused saaksid oma seisukohta anda keskkonnamõju eelhinnangule. Samale järeldusele jõudis ka eelhinnangu koostaja.

Kavandatavale detailplaneeringule on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise   eelhinnangu Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel arvestati seadusest tulenevate kriteeriumitega ning kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi.

Volikogu otsustas kehtestada määruse nr 5 „Kambja valla 2022. a eelarve“ (poolt 17, erapooletuid ei olnud, vastu 1).

2022. aasta eelarve maht on 37 977 126 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 8% ja põhitegevuse kulud suurenevad 11%. Põhitegevuse tulem on positiivne, summas 2 234 996 eurot. Investeerimistegevuse maht suureneb võrreldes 2021. aastaga 865%. Investeerimistegevuse tulud on planeeritud summas 836 585 eurot ja kulud 15 902 855 eurot. Investeerimistegevus on negatiivne, kulud ületavad tulusid (- 15 066 270 eurot). Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Kambja valla 2022. aasta eelarves on nimetatud näitaja positiivne (2 234 996 eurot). Positiivne põhitegevuse tulem tagab valla omafinantseerimise võimekuse. Eelarve tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele liidetakse investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma. Kambja valla 2022. a eelarve tulem on negatiivne (– 12 831 274 eurot). Negatiivne tulem kaetakse finantseerimistegevuse ja likviidsete varade arvelt. Eelarvesse on planeeritud pangalaen summas 11 000 000 eurot. Likviidseid vahendeid on plaanis kasutusele võtta summas 2 402 658 eurot. Investeeringud on planeeritud 2022. aasta eelarvesse tuginedes eelarvestrateegiale ja lähtudes tegelikest vajadustest. Kui 2022. aasta eelarve täitmine on prognoosi kohane, siis aasta lõpuks on netovõlakoormus 49%.

Vaata ka:https://www.kambja.ee/eelarve-2022

Volikogu võttis vastu otsuse nr 25 „Laenu võtmine“ (poolt 19, erapooletuid ja vastu ei olnud).

Volikogu lubab võtta laenu kuni 11 000 000 eurot 120 kuuks tagasimaksmisega alates 1. jaanuarist 2023.

Laenu peamine eesmärk on Ülenurme gümnaasiumi sprodihoone renoveerimine, Tõrvandi kooli ja moodullasteaedade projekteerimine-ehitamine-hankimine.

Volikogu ostsustas kehtestada määruse nr 6 „Kambja Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 68 „Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine“ muutmine“ (poolt 19, erapooletuid ja vastu ei olnud).

Otsustati toetada eraüldhariduskoolide tegevuskulusid 2022. aastal summas 18 eurot õppekoha kohta kuus.

Volikogu otsustas kehtestada määruse nr 7 „Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määruse nr 49  „Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord“ muutmine“ (poolt 19, erapooletuid ja vastu ei olnud).

Kehtinud määruse kohaselt said teenusepakkujad taotlusi esitada kaks korda aastas: 10. jaanuariks ja 15. aprilliks.  Senine kogemus määruse rakendamisel näitab, et 15. aprill on  II poolaasta taotluste jaoks  liiga varane  aeg. Eriti probleemseks on  muutunud see kuupäev  seoses COVID pandeemia vallandumisega, kus teenusepakkujatel ja ka vallavalitsuse komisjonil on võimatu ette näha, missuguseid meetmeid rakendab riik ja missugused tegevused  on lubatud.

Uue korraga on II poolaasta taotluste esitamise kuupäevaks 10. august.

Volikogu võttis vastu otsuse nr 26 „Kambja Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine“ (poolt 19, erapooletuid ja vastu ei olnud).

Otsusega kinnitati vallavalitsuse liikmete arvuks 5 liiget – vallavanem ja neli vallavalitsuse liiget.

Volikogu võttis vastu otsuse nr 27 „Kambja Vallavalitsuse kinnitamine“ (poolt 16, erapooletud 2, vastu ei olnud).

Otsusega nimetati vallavalitsuse liikmeteks abivallavanemad Liis Rosin, Alari Arukuusk, finantsjuht Eve Jaanus ning palgaliseks liikmeks Toivo Salus.

Volikogu võttis vastu otsuse nr 28 „Vallavalitsuse liikme töötasu ja hüvitiste kinnitamine“ (poolt 12, erapooletud 0, vastu 7).

Volikogu võttis  vastu otsuse nr 29 „Kambja Vallavolikogu 21.12.2021 otsuse nr 16 „Vallavanema töötasu ja hüvitiste kinnitamine“ muutmine“ (poolt 11, erapooletud 1, vastu 7).

Volikogu revisjonikomisjoni esimees Triin Nõmmistu tegi üleskutse esitada revisjonikomisjonile ettepanekuid tööplaani koostamiseks kuni 28. veebruarini.