Valitsus toetas täiendavaid energiahinna leevendusmeetmeid

Vabariigi Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era- kui äritarbijatele. Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult elektritarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele,  kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid.

„Euroopat ja arvestatavat osa maailmast on tabanud hüppeliselt kasvanud energiahinnad ning meie jaoks on oluline, et Eesti inimesed ei peaks kõrgete energiaarvete tõttu muret tundma,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Kui eelmise nädala teisel poolel jõudsime koalitsioonipartneriga põhimõttelisele kokkuleppele uues täiendavas leevendusmeetmete paketis, siis täna saime sellele paketile kõigi valitsuse liikmete toetuse. Meie eesmärk on, et toetused jõuaksid võimalikult kiiresti Eestimaa inimeste ja ettevõtjateni. Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiitsime heaks laenukäenduse toetuse ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu.“

Peaminister rõhutas, et samaaegselt tegeleb valitsus ka pikaajaliste lahendustega energiahindade allatoomiseks. „Praeguste kriisimeetmete kõrval töötab valitsus energeetikasektori pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisega, et vähendada hinnašokke tulevikus, tagada Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ja hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.“

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes, et energiahinnad püsivad jätkuvalt väga kõrged, mistõttu pole riigil muud valikut, kui et aidata inimesi senisest veelgi rohkem igakuiste gaasi- ja energiaarvetega. „Tänases päevas peab riigi abi  Eestimaa inimestele olema palju laiem kui möödunud aasta lõpus ette nägime,“ märkis ta. „Kodutarbijatele suunatud energiatoetuste portfell saab nüüd täiendust elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri näol. Sellega on kodutarbijatele abiks mitu erinevat toetust, mis üksteist täiendavad ning aitavad meie inimestel aasta kõige külmematel ja pimedamatel kuudel hakkama saada.“

Hinnalagi kodutarbijatele

Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või kseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.

Gaasitarbimise puhul kehtib riigipoolsele toetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. „Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, vaid veebruaris laekuvatelt arvetelt on hinnalage ületav osa juba maha arvestatud,“ rõhutas minister Aas.

Korterelamutele kompensatsiooni makstes jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri ei arvestata. Veebruaris analüüsitakse kompensatsiooni sihipärasust korterelamute puhul ja vajadusel korrastatakse selle  aluseks olevaid andmeid.

Lisaks kodutarbijatele on minister Aasa sõnul riigi jaoks oluline ulatada abikäsi ka ettevõtetele ja asutustele, kes on energiakriisis keerulisse olukorda sattunud. Kui seni kehtis ettevõtete jaoks 50-protsendiline elektrienergia võrguteenuse tasu hüvitamine, siis jaanuarist märtsini hüvitatakse see täielikult.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et jätkuva COVID-olukorra ja kõrgete energiahindade tõttu on oluline lisaks inimestele ja ettevõtete otsetoetustele riigi poolt aidata ka neid ettevõtteid, kes on kõrgete energiahindade tõttu sattunud likviidsusprobleemidesse. „Elektrienergia ja gaasi järsk hinnatõus on kasvatanud ettevõtete kulusid energiale kordades,“ nentis ta. „Paremas seisus on ettevõtted, kellel on kseeritud hindadega lepingud, kuid need lepingud kas lõppesid või on lõppemas paljudel just aastal 2022. Seetõttu suunab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänavu kuni 50 miljonit eurot laenukäenduste nantseerimiseks eelkõige neile ettevõtetele, kel on tarvis ajutiselt täiendavaid käibevahendeid,“ lausus minister.

50 miljoni euro kõrval on elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri ning elektri võrgutasu kompensatsiooniga seotud kogukulu hinnanguliselt 74,6 miljonit eurot. Tegelik kulu sõltub energiahindade tasemetest, börsihinnaga seotud elektri- ja gaasilepingute ning kseeritud hinnaga lepingute osakaalude muutusest ja kseeritud lepingute hinnatasemest. Samuti sõltub kulu elektri ja gaasi tarbimismahtudest lähikuudel – need näitajad võivad prognoosituga võrreldes oluliselt muutuda.

Energiahüvitise maksmine kuni keskmise sissetulekuga peredele jätkub samadel alustel

Teisipäevaks oli kohalikele omavalitsustele elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete osaliseks tasumiseks taotluse esitanud üle 36 000 Eesti pere. Olenemata valitsuse kehtestatavatest uutest meetmetest jätkub arvete hüvitamine samadel alustel kuni märtsikuuni ning vajadusel võidakse toetusmeedet pikendada mai lõpuni.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul näitab taotlejate arv, et paljud inimesed kasutavad neile mõeldud võimalust vajalikku rahalist abi saada. „Tänaseks on üle Eesti toetusraha jõudnud või kohe jõudmas 14 000 pereni ning see number kasvab iga tunniga,“ ütles minister. „Keskmine väljamakstud summa jääb 182 eurot kanti, toetusest 93% on läinud elektrikulude hüvitamiseks, 6% gaasikütteks ja 2% kaugkütteks.“

Aabi sõnul ei mõjuta uus valitsuse kehtestatav elektri ja gaasi hinnapiiri meede käesoleva hüvitise taotlemise ja maksmise tingimusi. „Kuni keskmise sissetulekuga pere saab jätkuvalt jaanuari kuni märtsi elektri- või gaasiarvete alusel omavalitsuselt energiakulude hüvitist taotleda, kui arve kogumaksumus ületab elektril 12 senti/kWh ja gaasil 4,9 senti/kWh,“ selgitas Aab. „Lihtsalt elektri- ja gaasiarved, mille alusel toetust taotletakse, on väiksemad, kuna sealt on juba uue meetme osa automaatselt maha arvatud,“ lisas ta.

Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata rahandusministeeriumi kodulehel asuva hüvitise kalkulaatori abil.

Hüvitatakse 80% elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu osast septembri (tagasiulatuvalt) kuni märtsikuu eest. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.

Hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda oma rahvastikuregistri-järgse omavalitsuse poole. Taotlemiseks on vajalik täita taotlus ja esitada sinna juurde energia tarbimise arved. Arved saab vajadusel igaüks pdf-formaadis enda energiamüüja iseteeninduskeskkonnast ise alla laadida. Lisadokumentide nõude täpsustab vajadusel kohalik omavalitsus.

Soovitatav on taotlus esitada mitme kuu peale kokku – siis on vaja vähem taotlusi esitada. Mitme kuu peale kokku taotluse esitamine ei vähenda toetuse suurust. Kindlasti tasub tutvuda ka rahandusministeeriumi kodulehega www.rahandusministeerium.ee/energiakulude-huvitamine, kust saab detailsemat infot.

Kõigile omavalitsustele saab taotlusi esitada nii elektrooniliselt, paberkandjal kui ka ise kohale minnes. Omavalitsused soovitavad võimalusel hüvitist taotleda e-kanalite vahendusel ning kohale minna või helistada juhul, kui taotlemisel vajatakse nõu või abi.