Kui Laululinnu lasteaias oli Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud üritus lõppenud, tundsid kõik, et õhus hõljub midagi erilist. Äraseletatud nägudega käidi ringi ja otsiti sõnu, millega seletada seda imelist tunnet, mis oli kõiki vallanud, vaadates laste etendatud „Kalevipoega“. Aeg oli justkui seisma jäänud ja kaua aega ei raatsitud laiali minna.
Heidame siis pilgu peale, mis tegelikult juhtus ja kust see alguse sai.
Kui Tihaste rühm hakkas vabariigi aastapäevaks ettevalmistusi tegema ja etenduse tarvis Kalevipoegade looga tutvust tegi, tekkisid kõigepealt erinevad küsimused. Kuidas võtavad lapsed vastu muistse loo, kus lausumised ja luule on kirjutatud murdekeeles? Kas koolieelses eas mürakarud suudavad välja kanda väärikate ja uhkete tegelaste rolle? Kuidas võetakse vastu mõne tegelase siitilmast lahkumise stseen?
Kõik need kahtlused hajusid, kui lastega sai hakatud proove tegema. Oli tunda, et lool oli lastele väga tugev mõju – nad oleksid justkui mõistnud, et lugu ja selle tegelased on pühad. Oma osasid võeti väga tõsiselt ja teistele tegelastele elati südamest kaasa. Nagu võluväel olid kärsitud ja kärarikkad rüblikud muutunud tõsisteks ja vastutusvõimelisteks. Krutskivendadest poisid mehistusid silmnähtavalt, ületasid ennast ja paistsid justkui peajagu pikemad. Lobisemishimulised ja hajevil tüdrukud aga muutusid kauniteks ja malbeteks neidudeks.
Saabuski aastapäevaürituse hommik. Saali kogunesid pidulikes riietes lapsed ja täiskasvanud. Kõigepealt tõi Tihaste rühma poiss Lukas uhkelt saali riigi lipu. Peale seda lauldi hümni ja lasteaia direktor Tiina pidas piduliku kõne. Ja siis oligi käes etenduse aeg. Meie ees rullus lahti Kalevi ja Linda ning nende poegade lugu. Selles loos oli kosjaskäimisi ja pulmi, poegade jõukatsumisi ja merenäki ahvatlusi, jahilkäimist ja Tuuslariga võitlemist. Loosse põimitud lauludes ja tantsudes kõlasid ehedad eesti viisid – võis kuulda nii rahvalaulu kui Metsatöllu. Erinevad heliefektid tekitasid tunde, et kõik on peaaegu nagu päris. Ja kui loo lõpus sepp uhkelt Kalevipojale äsja alasilt tulnud mõõga ulatas ja Kalevipoeg lubas kindlalt oma maad ja rahvast kaitsta, ei kahelnud keegi, et igas poisis ja tüdrukus ongi peidus see väike kangelane, kes on võimeline suurteks ja julgeteks tegudeks. Juba sügisel läheb Tihase rühma lastel vaja vaprust ja püsivust, sest neid ootab ees koolitee. Uhke algus aastal, mil meie kodumaa saab 100-aastaseks!
Tihaste rühm tänab kõiki, kes toredale peole kaasa aitasid. Eriti oleme tänulikud meie muusikaõpetajale Triinule, tänu kellele Kalevipoja lugu lavastatud sai ja kes lastele laulud-tantsud selgeks õpetas. Täname Gerda ema, kes meid rahvariiete ja muu vajalikuga varustas, ning meie kokkasid Terjet ja Pillet ilusate pidupäevatortide eest.
MAIMU PÄRN,
Soinaste lasteaia Laululind õpetaja
