Mis on see, mis ühendab meid, nii erinevaid inimesi? Mis on see, mis teeb meist need, kes me oleme? Mis on ilusa kõlaga tähtede kombinatsioon, mida oskame juba noorest peast? Mis on maailma kõige ilusam, loogilisem, arusaadavam ja lihtsam keel, mille üle kõik eestlased peaksid tundma uhkust?
Need küsimused kõlasid Ülenurme lasteaia saalis 14. märtsil, emakeelepäeval. Üksmeelselt leiti, et loomulikult on see meie armas emakeel ja meie, eestlased, peame olema õnnelikud, et meil on oma keel, riik ja eestikeelne haridus, sest keeleteadlaste arvamusel on maailma keeltest ligi pooled hääbumas ja eriti ohus on keeled, mida lapsed enam ei kõnele.
Emakeelepäeval rõõmustasime kõik koos, et meie riigis leidub veel palju lapsi, kes kõnelevad oma emakeeles – eesti keeles. Eesti keele ilu, omapära ja ilmekuse näitamiseks esinesid kõikide rühmade lapsed rõõmsameelsete, julgete, ilmekate dramatiseeritud luuletuste, vanasõnade, mõistatuste, folkloori või lühinäidendiga. Etteasted olid väga hästi läbi mõeldud, meeleolukad ja köitsid nii osalejaid kui ka vaatajaid.
Laste etteastete lõppemisega emakeelepäev saalis veel ei lõppenud. Naksitrallide rühma lapsevanemad astusid laste ette vahva näidendiga kassipojast, kes unustas kassi moodi rääkimise. Peale armsat ja õpetlikku etendust oli lastel selge, et ka loomad kasutavad kõikvõimalikke häälitsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva kohta, sest ka neil on kõige meeldivam suhelda oma emakeeles. Lapsevanemate etteaste pakkus lastele palju elevust, rõõmu ja küsimusi veel õhtuni.
„Hoiame, austame ja õpime oma emakeelt ilusti rääkima, sest ainult emakeeles kõneledes jõuab sõnade tähendus kohale täpselt nii, nagu soovime!“ kõlasid veel Naksitrallide rühma õpetajate sõnad saalist lahkuvatele rahulolevatele lastele.
MERILI MÄNNIK ja PIRET ROOP,
Ülenurme lasteaia Naksitrallide rühma õpetajad
