Tartu vallavalitsus ja Kõrveküla põhikooli pere võõrustasid oktoobrikuu alguses Tartumaa II loometalguid. Novembri alguses kogunesid loometalgutel osalenud meeskonnad taas, et rääkida, kuidas on kuu aega möödunud ja millised on edasised plaanid. Korraldajad jagasid vebinaril tagasisidest saadud infot.
Loometalgute tagasisides selgus, et talgutele tuldi enamasti tuttava inimese kaudu, peamiselt sooviga rakendada enda teadmisi ja oskusi huvipakkuva teema arenduses, kaasa aidata koduvalla idee arengule, jagada enda ideed ja leida juurde uusi mõttekaaslasi või ajendas huvi loometalgute metoodika kohta, et kuidas ikkagi võõrastest inimestest moodustub toimiv ja töökas meeskond.
Loometalgute formaadiga jäädi rahule. Need, kes olid eelmisel aastal osalenud ühepäevastel talgutel, tundsid seda vahet eriti selgelt. Oli mitmeid, kes ikka imestasid, et mida me kaks pikka päeva siin teeme, kuid nagu talgute ajal kohapeal, nii selgus ka tagasisides, et ajast jäi kõvasti puudu.
Kõige olulisem roll on talgutel alati mentoritel, nemad aitavad leida õige teeotsa, mida mööda ideed edasi arendada. Talgulised hindasid kõrgelt nende panust, toodi välja, et nad innustasid ja ka irriteerisid, julgustasid ideed vaatama suuremalt ning nõudsid olukorra analüüsimist mitmest erinevast aspektist, samuti tuli mõelda varuplaanide B, C ja D peale. „Nad andsid meile õnge ja meie meeskond õngitses erinevaid ideid,” kommenteeris üks osaline.
Talgute formaati kuuluvad töölehed, mida tuli järgemööda täita, toodi välja, et nende põhjal oli hea mõtet seada ning töölehtede vahel edasi-tagasi liikudes mõtet analüüsida. Osalejad tõdesid üllatusega, et võõrastest inimestest, kes asusid üheskoos mõttetööle, kujunes nende kahe päeva jooksul hea sõpruskond ning nüüd suheldakse igapäevaselt.
Kõik meeskonnad on enda idee arendamisega kuu aja jooksul edasi tegelenud, kes vähem, kes suuremas mahus. Juba varsti saab kuulda tegevustest, kuhu oodatakse osalejaid, ning teada on, et emakeelepäeva paiku hakkavad toimuma mitmed sündmused.
Õ-õhinat, nagu ütles Õ-keskuse ehk kirja- ja keelemehe, Äksi Andrease kiriku pastori Otto Wilhelm Masingu muuseumi rajamise eestvedaja Aune Sepp, oli tunda ja näha kõikide meeskondade lugudes.
Ülevaade Tartumaa II loometalgute tulemustest
Loometalgud põhinevad Võrumaa arenduskeskuses väljatöötatud „Vunki mano!“ metoodikal, mis on mõtteviis, mille abil saab igaüks käivitada muutusi, mida ühiselt ellu viia. See on üks võimalus, kuidas arendada ja võimestada kogukondasid ning luua koostöö ja kokkupuute kohad inimese kogukonna ja riigi vahel.
Nii tegelesid üheksa meeskonda kahel päeval sotsiaalselt innovatsiooni kandvate ideede arendusega. Sotsiaalse innovatsiooni all mõeldakse loomingulisi ning uusi väärtusi loovaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalne innovatsioon on uued ideed, tooted, teenused ja mudelid, mis ühelt poolt vastavad ühiskondlikele vajadustele (ja teevad seda tõhusamalt kui alternatiivne lahendus) ning loovad uusi sotsiaalseid suhteid ja koostööd.
„Kas kino saab?” küsis Tartumaa II loometalgutel inkubatsiooni auhinda üle andes Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg. Peaauhinda üle andes ütles Tartumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Sven Tobreluts, et kino peab saama!
Peaauhinna ja loomemajanduskeskuse inkubatsioon anti üle meeskonnale Kriimani kinomõis. Kastre vallast pärit meeskond mõistab, et kultuuri kaudu saab mõjutada palju laiemate probleemide lahendamist ühiskonnas.
„Kas me oleme piisavalt teadlikud muutustest? Kas me oleme kaasatud otsustusprotsessidesse?” tõstatas küsimused meeskond, kus otsiti lahendusi olukorrale, kus inimene saab tihtilugu muutusest oma elukeskkonnas teada päeval, mil nö kopp maasse lüüakse. Tanel Türna, keskkonnaameti Tartumaa büroo (järelevalve) juhataja, selgitas, et parem kaasatus ei ole raketiteadus, vaid jõukohane igale omavalitsusele. Töö jätkub koostöös Tartumaa omavalitsuste liiduga.
Suure potentsiaaliga ja suurt sidusust maakonda loov „Kultuurikodaniku akadeemia” hakkab tegelema kultuuritöötajate ehk kogukonna eestvedajate järelkasvuga. Kultuuripealinn Tartu 2024 ettevalmistamise kaudu võimestatakse kogukonda innovaatilise programmiga, kuhu kaasatakse väga erinevaid noortega tegelevaid organisatsioone ja maakonna arendusorganisatsioone. Eestvedajaks saab Tartumaa omavalitsuste liit, et aidata kaasa mõtteviisi muutumisele ja lahendada küsimus, mida KOV-id ei ole osanud tänaseni lahendada. Rohetiiger aitab siin kaasa mõelda, kuidas hoida kestlikku arengut.
Näe nähtamatut! Koge katsumatut! Meie vaimne kultuuripärand vajab teadvustamist, nähtavaks tegemist kaasaegses ja käega katsutavas võtmes avaldamist. Idee taha koondunud meeskond töötas kahel päeval välja plaani, kuidas vanasõnu ja kõnekäände tänavatele toota. Eestkõneleja, Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst selgitas: „Soovime anda panuse Kultuuripealinn Tartu 2024 heaks, et meie linnade, alevite ja asulate tänavad oleksid kaunistatud selle paiga kõnekäändude ja vanasõnadega.” Ideele pani õla alla Tartumaa arendusselts.
Asumiseltsi eestvedaja Piret Maasik selgitas, et probleemiks on see, et asumiseltsid on jäänud üksi, motivatsioon kipub raugema ja infot on palju, kuid seda on raske kätte saada. Meeskond soovib korraldada konverentsi, kuhu kutsuda kokku kõik asumiseltsid, et üheskoos leida uusi lahendusi võrgustiku töö elavdamiseks. Väga erinevate vaadetega meeskonnaliikmed leidsid talgutel ühise keele ja eesmärgi edasi liikumiseks.
Aktivistid Äksi kogukonnast alustavad Õ-keskuse ehk kirja- ja keelemehe, Äksi Andrease kiriku pastori Otto Wilhelm Masingu muuseumi rajamisega Äksi Pastoraadi hoonesse. Idee algatajad soovivad pakkuda tegevusi kõikidele huvilistele, et teadvustada, kuidas eesti keelde tekkis täht „Õ” ja kes on O. W. Masing.
Ühe inimese isiklik pühendumine ja tõeline sisemine põlemine mingil kitsal teemal võib ühel hetkel osutuda laiemaks missiooniks. Pildilisele pärandile pühendatud ühisloomeplatvorm „Ajapaik” aitab alles hoida vanade fotodega seotud lugusid. „Kui suudame teadmised ja mälestused digitaalsel kujul siduda nende ajalooliste piltidega, siis see pildiline pärand muutub meie kõigi jaoks väärtuslikuks ja suurendab kodupaiga tunnetust ja identiteeti,” sõnas entusiast Vahur Puik.
Väekate naiste kogu arendas talgutel ideed luua veebikeskkond ja kohtumispaik noortele värsketele emadele, ent selgus, et see idee on juba töös. Väekad naised, kuhu kuuluvad eri põlvkondade esindajad, on endiselt väge täis ja prototüüpimas järgmisi ideid vaimse tervise hoidmise alal. Naiskonda võimestab Tartu ärinõuandla ja Tartumaa omavalitsuste liit.
Hea lugeja, kui tajusid, et soovid mõne meeskonna tegemistega liituda, siis palun võta ühendust kaidi.randpold@tartumaa.ee.
Loometalgulised
KAIDI RANDPÕLD,
Tartumaa Omavalitsuste Liit
KRISTI VALS,
Võrumaa Arenduskeskus
