Koolide rahastamine on riigi poolt kindlate põhimõtetega reguleeritud. Selgitame siin olulisemaid aspekte.
Põhihariduse pakkumine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 tulenev kohalike omavalitsuste (KOV) kohustus. Riik eraldab õpetajate palgaraha kohalikule omavalitsusele, mitte koolile. Seda nimetatakse riiklikuks haridustoetuseks. Raha jaotuse aluseks on valitsuse määrus „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“.
Toetusfondi vahendid eraldatakse kalendriaastaks, mitte õppeaastaks. Rahandusministeerium võtab eraldise arvutamise aluseks õpilaste arvu 10. novembri seisuga. Kui õpilaste arv koolis kasvab, siis tuleb osata seda prognoosida. Näiteks kui septembris lisandub kooli terve klassitäis lapsi, siis toetusfondis nende jaoks raha ei ole arvestatud. Kui laps õpib väljaspool oma koduvalda, siis toetusraha läheb sellesse KOVi, kus laps õpib.
Riiklik toetusfond ei kata kogu vajaminevat palgaraha – kohalik omavalitsus peab oma eelarvest raha juurde leidma. Riiklik toetus katab õpetajate palgakulud enam-vähem siis, kui koolis on 200 õpilast. Kambja vallas on praegu alla 200 õpilasega kolm kooli: Kuuste, Kambja ja Unipiha. Väikekoolid on vajalikud kaasava hariduse rakendamiseks, sest pakuvad väiksema õpilaste arvuga rahulikumat õpikeskkonda.
Iga vald saab tegevuskulu toetust tõhustatud ja eritoe õpilaste eest. Kui lapsele määratakse tugi pärast 10. novembrit, siis riigilt vallale lisaraha ei tule. Kambja valla koolides õppis 2020/21. õppeaastal 26 tõhustatud ja eritoega last. Nende eest oli tegevustoetuse summa 43 992 eurot, mis annab võimaluse valla koolidesse võtta tööle 2 tugispetsialisti. Riiklik hariduspoliitika määrab ära, et igas koolis peab olema eripedagoog ja sotsiaalpedagoog, suuremas koolis ka psühholoog. Logopeedi töö tuleb ära teha esmajärjekorras lasteaias. Valla suurimas koolis Ülenurme gümnaasiumis on kindlasti vaja logopeedi. Üldtoe rakendamiseks, mille vajajate hulka kuuluvad ka andekad lapsed, ei anta riiklikku lisaraha. See vajadus tuleb katta valla eelarvest.
Tugispetsialiste ei ole Eestis piisavalt. Ka Kambja vallas on raskusi nende leidmisega.
Tõhustatud ja eritoe vajaduse õpilasele määrab kooliväline nõustamismeeskond, mitte lapsevanem ega kool. Mida teha, kui koolis ei ole tugispetsialisti?
Näidisjuhtum 1
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel vajab laps logopeedi teenust kaks korda nädalas. Koolis logopeedi ei ole.
- samm – otsusest teavitatakse nii lapsevanemat kui ka kooli. Lapsevanema nõusolekul on soovituse rakendamine kooli kohustus.
- samm – kooli HEVKO (HEV-õppe koordinaator) võtab ühendust koolipidajaga, et leida lahendus.
- samm – teenuse eest tasutakse kooli eelarvelistest vahenditest.
Näidisjuhtum 2
Laps on andekas reaalainetes.
- võimalus – laps saab õpetajalt tunnis lisaülesandeid. See meetod on tõhus lühiajaliselt.
- võimalus – laps suunatakse teaduskooli kursustele, muudesse projektidesse, huvikooli jne.
Kui kool suunab ja õpe on tasuline, siis tasub selle eest kool. Tavaliselt sõlmitakse siis kirjalik kokkulepe, et tasumine toimub juhul, kui laps kursuse lõpetab. Õpingute katkestamisel katab õppekulud lapsevanem.
Näidisjuhtum 3
Laps on andekas oskusainetes (sport, kunst, muusika jms).
Võimalus on ühendada formaalõpe (tavakool) ja mitteformaalõpe (õpe huvikoolis). Laps saab oma huvikooli õpitulemused tavakooli üle kanda. Vajalik on kirjalik kokkulepe. Lapsevanem saab taotleda toetust kohalikust omavalitsusest nn huvihariduse rahast. Toetust makstakse kindlatel tingimustel (vt huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord).
Näidisjuhtum 4
Nõustamismeeskond on õpilasele soovitanud erituge, mitme tugispetsialisti teenuseid, õpet väikese arvuga laste klassis ja sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna teenuseid.
Lapsevanem saab abi saamiseks pöörduda kohalikku omavalitsusse. Tuleb leida kool, kus lapsele tagatakse vajalikud teenused.
* * *
Kui kooliväline nõustamismeeskond teeb otsuse, et õpilane vajab tõhustatud tuge või erituge, siis saab temast haridusliku erivajadusega õpilane. Neid õpilasi on vähem ning nendele võib kool avada erinevaid õpperühmi, klasse, palgata lisaõpetajaid jne, et õpilane saaks õppida oma koolis. Eraldi klassi avamisel tasuks mõelda, kas see on kaasamine või eraldamine.
(Tekst pärineb HEV-õppe koordineerijate aineühenduse leheküljelt.)
MAIA UIBO,
valla haridusnõunik
KAIRI KOLK,
Kammeri kooli direktor
