Kambja Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon on üks arvukama liikmeskonnaga komisjone. Liikmed on valitud valdavalt just komisjoni teemaderingiga seonduvalt.
11 algsest liikmest on vahetunud esimees ja üks liige, veel üks liige on kirjutanud vabastamise avalduse. Komisjon jätkaski 10-liikmelisena (liikmelisus endistest liitunud valdadest suhtes 5+5). Volikogu liikmeid on komisjonis neli.
Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseis andmetega, kui alustasime ning jätkasime valdava enamuse ajast: Merje Aavik (Ülenurme Gümnaasium); Ülle Andreson (Ülenurme Muusikakool); Rauno Kiuru, aseesimees (Kambja Põhikool, volikogu liige); Kairi Kolk (Kammeri Kool); Kaido Mark (Kuuste Kool); Triin Nõmmistu (JCI Tartu president, volikogu liige); Marika Odar (Peedu kool); Peep Puis, esimees (Tartu Linnavalitsus, volikogu liige); Saidi Tammeorg (Kambja kultuurikeskuse juhataja); Margot Võsokov (võimlemisklubi Rütmika Ülenurme juht ja treener, volikogu liige).
Alustajate hulgas olid ka komisjoni algne esimees Maia Uibo ja Liivi Paumets (Tõrvandi raamatukogu). Aitäh kõigile!
Esimesel aruandlusaastal (kuni 18.12.2018) toimus komisjonil 5 koosolekut. Külalisi ettekannetega, enamasti vallavalitsusest, käis 9. Arutelu toimus 24 sisulise küsimuse üle, lisaks oli päevakorras 8 punkti tutvumiseks, kommenteerimiseks, ettepanekuteks, täiendusteks, parandusteks.
Mõni volikogu otsuse-eelnõu saadeti tagasi töösse. Samas oli kokku 26 päevakorrapunkti ja neis tehti 19 otsust. Teemadeks oli valla nimi, valla vapp, huvitegevus, haridussüsteem üldse, haridusasutuste rahastamine, arengukavad (vald, haridusasutused), huviharidus, noorteühingute rahastamine jm.
Ka korduvaid teemasid oli mitu – valla vapp, Kammeri Kool, huviharidus, arengukava(d). Arutlesime mitte üksnes meile saadetud materjalide üle, vaid otsisime probleemseid teemasid ka ise. (Kõigi koosolekute protokollid on leitavad valla koduleheküljel.)
Kokkuvõttes aruandena volikogule tõdesin toona komisjoni esimehena: „Usaldame üksteist, ei tegutse formaalselt, vaid sisuliselt. Päris üksmeelel alati ei ole, aga püüdleme parima tulemuse poole valla ühishuvist lähtudes omavaheliste arutelude ning analüüsi kaudu. Ei häbene kasutada ekspertide arvamust ja kõrvalabi, et saaksime olla põhjalikud. Jätkame töiselt.“
Järgmisel perioodil kuni 18.2.2020 tegutses komisjon 10-liikmelisena, käis 4 külalist, toimus 3 koosolekut. Arutelusid toimus 11 sisuliste küsimuste üle, lisaks veel oli päevakorras 9 punkti. Esmakordselt kasutasime sel perioodil ühel korral ka elektroonilise koosoleku võimalust.
Eelnõu saatsime otsuse eel tagasi töösse või lisasime ettepanekuid 4 punkti puhul. Kokku oli kõne all 13 punkti ja neis tegime 7 otsust.
Kambja valla vapp ja sümboolika olid endiselt teemade hulgas ja lisaks paljudele põhiteemadele, mis kordusid, jätkusid ja/või lisandusid veel haridusasutuste ja huvitegevuste/noorteühingute rahastamine, arengukavad, põhimäärused (vald, haridusasutused), Kambja valla asutuste asukohavaliku võimalused: lasteaed, kool, vallakeskus, Kambja valla tunnustamise kord jm, mõned lausa oma alajaotustega.
Arutlesime ja muret tundsime veel mitmete teemade üle.
Selle perioodi aruandes volikogule tõdesin: „Pilku peal hoiame päris mitmel teemal jätkuvalt ja ka endiselt, näiteks valla kodulehekülg internetis, valla vapp ja sümboolika, Kambja valla asutuste asukohavaliku võimalused: lasteaed, kool, vallakeskus. Lähiajal saame komisjoni enda väiksemas töörühmas valmis eeltöö Kambja valla tunnustamise korra loomisel ja viime viimase parandatud variandi tagasi tutvumiseks ning lõplikuks kinnitamiseks komisjonile, et esitada see edasi juba vallavolikogule ja vallavalitsusele.“
Peaaegu kõik koosolekud, vähemasti kahel algperioodil ja pandeemia alguses on toimunud meie komisjoni teemavaldkondadega seotud erinevates paikades: Kammeri Kool (5.12.2017), Kuuste Kool (26.02.2018), Reola kultuurimaja (7.05.2018), Tõrvandi raamatukogu (3.10.2018), Ülenurme Muusikakool (10.12.2018), Ülenurme Gümnaasiumi algklasside majas (21.01.2019), Kambja põhikoolis (04.09.2019), Ülenurme renoveeritud lasteaias Nurmepesa (13.01.2020).
Järgmisel perioodil kuni aruandeni volikogule 25.02.2021 toimus 4 koosolekut.
COVID 19 pani meid sisuliselt paigale Reola kultuurimajja. Juba teist aastat kasutasime vajaduspõhiselt ühel korral ka elektroonilist koosolekut, samuti jätkus eraldi loodud väiksema töörühma projekt (tunnustamine). Selle aasta keerulisemad ja töömahukamad teemad ja otsustused ongi olnud tunnustamise kord Kambja vallas ning valla tunnuslause ja vallalehe nimi.
Komisjon kutsus kokku mitmete oluliste küsimuste lahendamiseks n.ö. laiendatud koosolekud, et ühise meeskonnana mõned olulised teemad läbi arutada ning koos otsuseni jõuda. Töö paremaks sisuliseks mõistmiseks oli perioodil kaasatud 13 külalist, enim valla arendusjuht Kristi Kull, valla haridusnõunik Maia Uibo, vallavanem Aivar Aleksejev. Aga ka Kaupo Piirsalu, Marina Lehismets, Reet Kiuru, Heigo Mägi, Olev Saluveer, Maire Henno, Toivo Ärtis, Kersti Leis jt valla inimestele tuttavamad ametnikud. Arutelule jõudis 21 punkti ja neis tehti 15 otsust.
Teemaderingi jõudsid Kambja vald ja Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Kambja valla raamatukogude ühendamine, MTÜ-de toetamise kord, tunnustamise kord Kambja vallas, valla tunnuslausega seonduv ja vallalehe nimi, vabateemade kommentaarid tutvumiseks Kambja valla arendusjuhilt Kristi Kullilt: rahvaküsitluse tulemused, Jõeääre arenduse teema, arendusjuhi tööd ja tegemised seoses Ülenurme spordihoonega, Tõrvandi keskusala edasiarendus.
Aruandejärgselt on sel aastal veel toimunud 4 koosolekut 9 punktiga, 6 otsusega, arutelul olnud viimased arengud seoses Kammeri Kooliga, tunnustamise kord on lõpuni viidud, Tõrvandi kooli rajamise hetkeseis, ülevaade kultuurikorraldusest ja Tartu 2024 tegemistest, Kambja põhikooli põhimäärus ja arengukava. Külaliste hulka on lisandunud Rahel Tamm, Marge Maidla, meeskonnad Tartu 2024 juurest ja TOL-ist.
Kui see kõik siin paistabki liig kiretu statistiline arvude ja teemade ning punktide loetelu, siis komisjoni töö on tegelikult olnud väga huvitav, sisutihe, mahukas, mitmekülgne, vajalik, arendav. Kindlasti on osa asju jäänud lahendamata või lahenduseni jõudmata, me ei olnud ideaalsed. Kindlasti olime aga hea meeskond ja põhjalikult tublid. Komisjoni esimehena olen ise komisjoni tööga pigem rahul. Jõudsime ära teha väga palju olulist sisulist tööd, mitte ei suhtunud pinnapealsust süvendavana. Me ei ole olnud formaalsed, linnukese pärast säutsujad. Oleme südant valutanud ning südametunnistusega suhtunud. Aitäh!
Komisjoni nimel
esimees
PEEP PUIS
