Kaskedel on pikad kollased patsid peas, punetavad pihlakad ja vahtrad toetavad tõhusalt valgele aastaajale eelnevat värvitoredust. September on suvest sügisesse kulgemise kuu.
Lisaks saabub taas aeg valida. Äsja sai riik endale uue presidendi, kes küll pigem määrati kui valiti. Ukse ees on kohalike rahvaesindajate valimised ja seal saab kogu rahvas endale sobivaid valikuid teha. Poliitikasse pürgijad kohtuvad ja valmistuvad, trükikodadel on töötihe aeg, sest flaiereid ja plakateid tellitakse ohtrasti.
On valimiste aeg, tähelepaneliku taustauurimise, kuulamise ja mõtlemise aeg. Kõiki valimisprogramme ning kandidaatide arvamusavaldusi lugedes on põhjust rõõmustada heade plaanide üle, ehkki kohati võib pead tõsta kahtluseussikene – kust küll leitakse vägevad vahendid, ennekõike raha nende toreduste teostamiseks… Aga eks unistada tulebki julgelt ning siis sellel suunal ka tegutseda.
Enamusega valimiskandidaatidest oli lehes ilmuva reklaami ning muudelgi teemadel väga meeldiv ja innustav suhelda. Eks oli ka erandeid, aga see ei tulnudki enam üllatusena – ennegi tulnud ja olnud, aga meelde jäävad ikka asjalikud vestlused ja mõnus suhtlemine.
Neli aastat on läinud ja see on viimaste aastakümnete vaieldamatult eriskummalisem aeg olnud. Enim ja lausa peapealepööravalt mõjutas meie kohalikku elu usutavasti haldusreform. Kumbki liidetutest, ei Kambja ega Ülenurme vald vajanud uut abielu ja sundliitmine mõjus jahmatavalt ülekohtusena. Aga juhtunu oli juhtunud ja tagasipööramatu, kõigest hoolimata tuli edasi minna nii siin- kui sealpool Tatra orgu. Vallarahvas polnud ju süüdi milleski ja siinsed elanikud nii vajavad kui väärivad, et elulised hüved jõuaksid valla kõigisse osadesse, iga elanikuni.
Vallaelus on need olnud neli omamoodi aastat veel teiselgi põhjusel. Karta on, et rohkem jääb meelde see, et olid karantiinid ja vaktsiinid ning kõige ümber möllasid kõikvõimalikud kired. Kogemusi ega oskusi selle kõige keskel käitumiseks polnud kellelgi. Olid ettekirjutused, mis pahatihti üksteisele vastukäivad – ka ettekirjutuste tegemiseks ju polnud ei kogemusi ega tarvilisi tarkusigi.
Mis viimaste aastate jooksul siiski päriselus eredamat juhtunud? Meeldetuletuseks sirvisin vallalehe kausta. Aeg ju igavene reetur – lippab aina kiiremini ning sündmused mattuvad uute sündmuste ning nendega seotud emotsioonide alla. Vallaelus on kogu aeg vilkalt toimetatud, päevad on olnud täidetud tegutsemiste ja tulemustega. Nii väiksemate kui suuremate õnnestumiste taga on alati olnud meeskonnatöö.
2018. aasta algas suure koolipere taasühinemisega Ülenurmes – algkooliosa kolis oma vastsesse hoonesse. Seda käidi paari esimese aasta jooksul imetlemas lähemalt ja kaugemalt ning koolipere ise on oma pesaga rahul.
Samasse aastasse jäi riigimees Karl Ipsbergile mälestuskivi paigaldamine Kambjasse.
Kõnealusesse valimisperioodi on jäänud katlamajade renoveerimine, kaugküttetorustike väljavahetamine; pidevalt on kohendatud ja korrastatud kohalikke teid.
2019. aasta oli hea aasta Ülenurme lasteaia perele – üksjagu amortiseerunud hoone sai värskeks ja kaasaegseks.
Suurt rõõmu võime tunda Vana-Kuuste mõisahoone kaunist väljanägemisest. Pikka aega kannatlikult oma remondijärge oodanud hoone näeb pärast mitu aastat kestnud taastamist noobel välja, aga tööd lõpliku kordasaamiseni veel jagub.
Koostöös meie vallaga toimus selles ajavahemikus ja ilmselt jätkub ka tulevikus Kambja vallas mainekas Rally Estonia. Kaunis ja põnevusi pakkuv rallitamisvõimalus on küll looduse kingitus, aga eks koostöö ole ka selliste vägevate ettevõtmiste edu pant ning loodetavast jätkab seda joont ka peatselt valitav vallavõim.
Vald on meil suur ja elanikke palju, sellega seoses on meil rõõmustavalt palju ka pisikesi vallakodanikke. Ühe lasteaia-laienduse ja imeuhke raamatukogu me Tõrvandisse just saime, aga maimukesi ja kooliealisi on märksa rohkem – jälle pähkel tulevasele vallavõimule pureda!
Spordirahva heameeleks on valmis saanud Ülenurme gümnaasiumi staadion, mis läks aktiivsesse kasutusse ammu enne seda, kui lindilõikamine ning avamistseremoonia said toimuda. Lähinaabruses ehitati ju ringristmikku, suuri masinaid, kivi- ja mullakoormaid ning tolmu ja müristamist oli kogu ümbrus päevast päeva täis ja staadioni avamine oleks sellises tohuvabohus üsna vähepidulikuks jäänud.
Kohe on algamas ka kooli spordihoone põhjalik renoveerimine – sellekohasele otsusele on praegune volikogu oma heakskiidu andnud, ent hoone avamine jääb taas uue, peagi valitava vallavolikogu valitsemisaega.
Natuke rohkem kui aasta tagasi võisime lõpuks rõõmustada uue vallasümboolika üle. Valla vapil ilutsev helihark viljateradest moodustunud sõõri keskel pajatab lugu Kambjast kui koorilauluhällist, viljaterasid on kokku 45 ja need sümboliseerivad valla 5 aleviku ja 40 küla koostoimimist.
Vaevalt, et keegi oskaks või tahaks kokku arvestada neid töötunde ja kulutusi, mis kahe valla sundliitmisega paratamatult kaasnesid. Neli aastat tagasi alustanud volikogu päevakorras olid esialgu peamiselt igasugused ümberotsustamised ja –kehtestamised… Uue volikogu ees saavad olema omad ja kindlasti teistsugused ülesanded.
17. oktoobril on valimised. Sel pühapäeval ja mõni päev enne seda eelvalimistel on meil võimalus otsustada, kelle lubame vallatüüri juurde, kellele anname võimaluse otsustada meie valla ja meie kodu tuleviku üle. Kohalikud valimised on ennekõike olnud ikka persoonivalimised. Küllap me tunneme neid inimesi, ilmselt teame tausta ja oskame hinnata nende ausust ning võimet hoolida, taibukust targasti majandada.
Vallalehe paberlehe valimislisas on nimekirjad, fotod, tutvustused, tulevikunägemused. See võiks olla alusmaterjaliks edasi uurida, suhelda ja süveneda. Valimispäeval mingem aga kindlasti valima – ikka ainult ise saame endi heaks parimad valikud teha!
MAIRE HENNO
