Eesti rahvuspüha eelsel päeval oli Kambja koolipere külaliseks vilistlane Indrek Roos, kes koos venna Jaanusega kuulus tänavuse „Utria dessandi“ võidukasse meeskonda.
Kaitseliitlastest vendade Indrek ja Jaanus Roosi edulugu sõjalissportlikul võistlusel „Utria dessant“ andis idee kutsuda rahvuspüha eel kooli Kaitseliidu Tartu maleva esindajad, et õpilased saaksid aimu nii Kaitseliidu ajaloost kui tänapäevast, nii organisatsiooni tegevuse põhimõtetest kui sellega liitumise eeldustest.
Koolipere nägikuulis Kaitseliitu tutvustavat esitlust Tartu maleva staabiülema kohusetäitja leitnant Tanel Meieli vahendusel.
Koolisaali kooripoodiumile kuhjatud relvi ja muud sõjavarustust tutvustasid instruktor Aarne Salo ja reamees Indrek Roos, kes lubasid huvilistel kõike ka lähemalt uudistadauurida.
Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! numbrid ja muud trükised, milles rohkelt temaatilisi fotosid, kujunesid laste seas sedavõrd popiks, et Indrek Roos pidi tulema hiljem uue portsuga, et neid raamatukogule kinkida.
Kaitseväelasest sai kaitseliitlane
Kaitseliitlaseks saamise vastu hakkas Indrek Roos huvi tundma kohe pärast väeteenistust Kuperjanovi pataljonis, kuid 1990. aastate lõpuks oli Kaitseliidu aktiivsus Kambjas hääbunud.
Tõsiselt tegutsesid kodukandis vaid üksikud kaitseliitlased, näiteks Vello Tollimägi ja Igor Paal – nemad on eeskujuandvalt rivis tänaseni.
Oli aasta 2002, kui Kammeris elavast Indrek Roosist sai Eesti mehiste meeste liidu liige Elva üksikkompaniis. Samas tegutseb kaitseliitlasena tema vend Jaanus. Noorkotkaste organisatsiooniga on liitunud tänavu põhikooli lõpetav vend Toomas.
Indrek Roos on seda meelt, et Kaitseliidul, väga arendava, mitmekülgse ja distsiplineeriva tegevusega organisatsioonil, võiks olla Kambja vallas rohkem liikmeid. Tal on olnud jutuajamisi mitme nooremapoolse mehega, kes on jaganud tema muret. See annab põhjust eeldada, et siinse Kaitseliidu tulevik võib kujuneda olevikust helgemaks.
Rohkem kui ööpäev võitlust
Selle aasta jaanuari algul osalesid Indrek ja Jaanus Roos Tartu malevkonna teise võistkonna koosseisus raskel „Utria dessandil“ ja saavutasid esikoha.
Rohkem kui ööpäeva jooksul pidi võistkond läbima Scoutspataljoni vastutegevuses 12 kontrollpunkti, kus tuli ületada takistusriba, hävitada linnalahingus kuulipildujapesa, visata granaati ning luurel avastada ja kaardistada vaenlane.
Võistlusel oli vaja anda ka esmaabi, visata nuga ja kirvest ning paigaldada miine.
Toivo Ärtis