- Alates 2009. aastast on suitsuandur kohustuslik igas hoones
- Alates 1. märtsist 2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasiandur hoones on kohustuslik ka siis, kui eluruumis paikneva gaasiseadme korral on tehniliste abinõudega välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine.
- Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones (nii kodud, kui ka muud hooned) on tahkekütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada – puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.
Päästeameti soov on aidata inimesel oma kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade tulekahjude arvu.
Kodunõustamise eesmärk on vaadata koos omanikuga üle kodu tuleohutusalane olukord ja anda inimestele nõu.
Selleks tulevad vabatahtlikud ja kutselised päästjad inimestele kodudesse külla. Päästjad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga tihedat koostööd tehakse kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et kindlasti jõuda abi vajavate inimesteni. Paha ei tee seegi, kui inimene ise annab päästeala infotelefonile 1524 või kohalikule omavalitsusele teada abi vajavast kodust. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine – ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast.
Päästeamet nõustab tuleohutuse osas ja aitab ohte märgata, kuid lõplik vastutus oma kodu turvalisuse eest jääb inimesele endale. Nõustamise eesmärk ei ole inimest kontrollida või trahvida.
Kodunõustamisi tegevad päästjad kannavad päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad Päästeameti hologrammiga töötõendi. Inimesel on võimalus kodunõustamise läbiviijaid kontrollida töötõendi numbri alusel, helistades numbrile 1524. Üldjuhul viiakse kodu tuleohutusalasi nõustamisi läbi päästeameti punaste päästeautodega päevasel ajal kella 10.00-20.00
Nõustamine kestab tavaliselt 20-30 minutit. Nõustamisi tehakse kogu aasta vältel, enam külmal perioodil ja vähem suveperioodil.
Kodunõustamise ajal:
- vaadatakse üle toaväline ohutus (lõkkekohad, grillid, tiigid, kaevud, prügi ladustamise, operatiivsõidukite ligipääsu, ohtlikud puud jmt)
- vaadatakse üle küttekollete korrasolek;
- vaadatakse üle suitsuanduri olemasolu, asukoht ja töökorras olek;
- vaadatakse üle elektriseadmete ohutu kasutamine;
- vaadatakse üle lahtise tule kasutamine (küünlad, toidu valmistamine, lastele tikkude kättesaamine jmt);
- hinnatakse inimestele ohtu tekitavaid käitumisharjumusi (suitsetamine, küttekollete korrasolek ja ohutu kasutamine jmt);
- juhitakse tähelepanu ka muudele ohtudele (veekogud kodu ümbruses, evakuatsiooniteed, käitumine tulekahju korral, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu jmt)
