Üheksa neidu Angelast Victoriani ja üheksa noormeest Atsist Tormini olid sel aastal nendeks õppuriteks, kes jõudsid oma haridusteel Kambja Ignatsi Jaagu kooli vilistlase staatusesse.
Kui Kambja kiriku kellad kuulutasid 18. juunil kolmandat pärastlõunatundi, sisenesid naabruses asuva koolihoone saali 18 tänavust koolilõpetajat ja nende klassijuhataja Rauno Kiuru. Koolilipu kandmise olid klassiõed ja -vennad usaldanud Renee Suurmäele.
Pärast üheskoos lauldud Eesti Vabariigi hümni kõlamist asus pidulikku sündmust juhtima õpilasesinduse liige, 8. klassi õppur Laura Lotta Sägi, kes talle omase reipuse ja rõõmuga kuulutas Ignatsi Jaagu kooli 334. lennu lõpuaktuse avatuks. Pidulikku meeleolu võimendas veel üks hümn – Kambja kooli laul. Seejärel kuvati suurele ekraanile kirev valik koolilõpetajatega seotud fotodest. Viie minuti jooksul meenutati pildikeeles vahvaid hetki nii nende lapse- kui koolipõlvest. Veel kord sai kinnitust ammune ütlus, et üks vahva foto võib olla kõnekam kui kümme sõna.
Lõputunnistuste kätteandmise tseremoonia algab ikka ja alati koolijuhi tervitusega. Direktor Marika Karo võis sel korral oma sõnumi vormimisel toetuda ka nendele arvukatele vestlustele ja mõttevahetustele, mis nõnda lahutamatult kuulusid läbi aastate tänavuste koolilõpetajate kasvamise ja kasvatamise, kujunemise ja kujundamise juurde.
Põhikooli lõputunnistus on ju tegelikult omamoodi kingitus, mille iga noor peaks endale tegema. Kuidas töö, nõnda palk. Kuidas õppimine, nõnda teadmised ja hinded. Ignatsi Jaagu kooli tänavuses lennus oli kaks neiut – Astrid Lepist ja Eneli Tollimägi, kelle õpihuvi, hoolt ja pühendumust kroonis kiitusega lõputunnistus. Väga heade hinnete nimel pingutamine võib tunduda liialt vaevarikas, üksluine ja kurnav, kuid nii Astrid kui Enelin on oma jõudu ning aega nõnda osavalt jaganud ja valitsenud, et meelepäraseid huvitegevusi ei ole tulnud unustada või vaeslapse seisusesse jätta. Tahtes enese arendamisel süvitsi minna, õpib Enelin juba aastaid ka Tartu lastekunstikoolis. Astrid on mitmel pool ja erinevate juhendajate toel lihvinud oma laulu- ja klaverimänguoskust.
Kaunis nukrus
Kui tervisekriisi eelsel turvalisel ajal ootas Kambja koolilõpetajaid aktusesaalis kaks-kolmsada, vahel rohkemgi õnnitlejat-tervitajat-lilletoojat, siis tänavused lõputunnistuse saajad – nagu ka eelmise aasta lõpetajad – said kutsuda oma senise elu ilmselt kõige tähtsamale ja tähenduslikumale sündmusele vaid kaks pereliiget.
Aktusesaali täitvate tavapäraste pikkade tooliridade asemele hajutatult paigutatud lauakesed, mida katavad lumivalged põrandani ulatuvad linad ja ilmestavad rukkililledega täidetud vaasid. Iga lõpetaja ja tema külalised istuvad oma lauas.
Väga ilus ja stiilne, kuid samas ka nõnda nukker vaatepilt.
Kui kõik tänavused lõpetajad on ühe tähtsa dokumendi – põhikooli lõputunnistuse – võrra rikkamaks saanud, jätkub aktus päevakajalist meeleolu loovate sõnavõttude, laulude ja muusikapaladega.
Väga vähe on inimesi, kes on kokku lugenud ja oskavad seetõttu öelda, mitu õpetajat neid kooliajal õpetas, nende teadmisi ja oskusi kujundas, kuid ilmselt ei ole sellist inimest, kes ei tea, kes oli tema esimene õpetaja. Üheksa aasta eest oli Kambja kooli aabitsalastele teenäitajaks õpetaja Peeter Ruuge. Pärast kolmandat kooliaastat on klassijuhatajana nende noorte ja mõnikord ka ekslike hingede kujunemise eest hoolt kandnud Valve Keskpalu ja Rauno Kiuru. Kui õp Kiuru pikema puhkuse võttis, siis asendasid teda Ermo Ojaste ja Ave Sillaste.
Lapsevanemate nimel koolile ja õpetajatele sümboolse tänukummarduse teinud Marina Kähril oli klassijuhataja Rauno Kiuru tarvis varutud ühe tõsise spordimehe mõõtu kingitus – kaalukad hantlid.
Pärast aktust astusid selgi korral koolilõpetajate asemel saalist välja koolilõpetanud (ehk värsked vilistlased). Mälus ja meeltes jääb neid nii saatma, hoidma kui kaitsma õnne kaja, mida nad ühe vana vaskse koolikellaga endale edasiseks eluks ja oluks helistasid.
Olevikust ongi saanud minevik.
TOIVO ÄRTIS
Õpetajad tunnustavad
Ehkki trimestri õpilase tiitel võeti Kambja koolis kasutusele alles 2019. aasta sügisel, jõudsid ka kolm tänavust koolilõpetajat selle uudse tunnustusavalduse pälvida. Õpetajad ja kooli töötajad asutasid trimestri õpilase tiitli selleks, et usinamalt märgata ning esile tõsta õpilaste heatahtlikke tegusid, väärikat käitumist ja aktiivset eluhoiakut.
Kõige esimesel korral ehk 2019. aasta detsembri algul valitud trimestri õpilaste hulka kuulus Eneli Tollimägi kui Kambja kooli õpilaskonna arvamuste ja huvide väärikas esindaja. Õpilasesinduse poolt hoolekogu liikmeks suunatud Eneli tegutses auväärsete täiskasvanute keskel asjaliku ja tõsiseltvõetava partnerina, kes esitas nii oma poolt- kui vastuväited väga malbel toonil, kuid põhjendas neid alati julgelt, selgelt ja ammendavalt. Õpetajad, kel mõne ettevõtmise raames on olnud Eneliga koostöiseid kokkupuuteid, on seda meelt, et lisaks trimestri õpilase tiitlile vääriks tubli neiu ka vähemalt pisikest mälestussammast kooli õues.
Stiilis „tulin, nägin, võitsin” sai trimestri õpilase tiitli Raido Margus. Teda kui uutes oludes kiiresti ja tulemuslikult kohanenud õppurit tunnustati Kambja kooli hingekirjas olemise teise trimestri lõpul. Koroonaviiruse esimese laine eelõhtul Tallinnast Kambja kanti kolinud Raidole muutus uue kooliga tutvumine ja selles kohanemine suureks väljakutseks, sest veel enne, kui ta oma klassikaaslaste ja õpetajatega esimest korda põhjalikumalt kohtuda jõudis, algas enneolematu ja kõigile võõras ulaõpe. Segastest oludest hoolimata oli Raido asjalik noormees ja lõpetas kaheksanda kooliaasta viisakate tulemustega.
Emili Leis sai trimestri õpilase tiitli eeskujuandjana vahetult enne Kambja kooli lõpetamist. Tema esiletõusule aitas kaasa agarus ja innukus ulaõppe tingimustes. Õpetajatel ei jäänud märkamata, et Emili oli viimastel koduõppe kuudel väga pühendunud ja saavutas seetõttu ka üha paremaid tulemusi. Emili näib kuuluvat nende inimeste sekka, kellele nii iseseisvalt õppimine kui arvuti kasutamine sobib ja meeldib. Ta jälgis oma töödele antud tagasisidet ja oli vigadest õppiv.
TOIVO ÄRTIS
