Käesoleva artikliga tahaks ümber kasvatada härraseid, kelle ettekujutus naisseltsidest on tugevasti mõjutatud raamatust/telelavastusest „Üle linna Vinski.”
Ehk tuleb meelde peente linnaprouade padjatikkimise klubi, kus kohvikese kõrvale veeretati ka vürtsikamat klatši.
Kui soome kirjanik Aapeli oleks osalenud 23. novembril toimunud Kuuste ja Räpina maanaiste seltsi kohtumisõhtul Vana-Kuustes, siis oleks tal esiteks silm kirjuks läinud Kuuste nobenäppude käsitöönäitusest. Näitusel polnud eksponeeritud küll mitte ühtegi tikitud patja, kuid see-eest sätendasid laudadel imelised pärlehted ning seinu kaunistasid mitmessetmes tehnikas valmistatud rõivad. Säästva eluviisi ideid propageerisid erinevad vanast-uueks vaimus tarbeesemed. Mis sa nüüd kostad, Aapeli?
Vähe sellest. Kui pärast tervituskõnet ja näitusekülastust kogunesid naised vestlusringi, siis kõneaineks polnud mitte küla uuemad kõlakad, vaid hoopis uusimad trendid Inglismaa aianduses. Tiina Paasiku loengust sai noppida huvitavaid ideesid ka koduaeda.
Kuid õhtu oli ees veel pikk. Et nobedatele näppudele rakendust anda, osalesid naised ühises fimo töötoas.
Kõrvalepõikeks – kes veel ei tea – fimo on voolimismass, millest on mõnus valmistada erinevaid dekoratiivseid vidinaid. Nii, et naisseltsid? … ja pealiskaudsed? Häbi, häbi Aapeli. Hoopis sinu ettekujutus naisseltsidest oli väga pealiskaudne.
Ent jätkame. Seni kuni naised soojas toas fimokuulikesi veeretasid ja suppi sõid, puhkes väljas tõeline purgaa. Kas naised sellest heitusid? Otse loomulikult mitte. Tormi ja hirmkiiresti kasvavate lumehangede kiuste istusid maanaised mikrobussi ja asusid kodu poole teele. Paraku rekordlumehanged said seekord naiste südikusest võitu. Ilma meeste käterammuta olekski Räpina naiste kojusõit lõppenud Vana-Kuuste pargiteel.
Seega, kallid härrased, loodetavasti ei arva te enam, et naisseltsid on ühed pealiskaudse meelelahutuse klubid ja toetate edaspidigi vaimu- ja käterammuga kodu-kandi prouade ettevõtlikke algatusi.
Kersti Kivirüüt