Rahvusvahelise uuringu eesmärk on iga kümne aasta järel koguda teavet täiskasvanute lugemis- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.
„PIAAC uuringu senised analüüsid näitavad, et edukas toimetulek tööturul, hariduses ja ühiskonnaelus eeldab vajalikke baasoskusi,“ ütleb haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. „Kõik need oskused on õpitavad, seega on uuringu tulemused riigile oluliseks sisendiks, et teha kaalutletud otsuseid täiskasvanute õppimisvõimaluste edendamisel,“ rõhutab ta.
“PIAAC ei ole klassikaline küsimus-vastus tüüpi uuring, vaid valimisse sattunud inimestel on võimalik end proovile panna ka mänguliste ülesannetega,” sõnab uuringu statistikaameti-poolne projektijuht Laura Kalda. “See ei ole eksam, vaid uuring, mille andmed on konfidentsiaalsed ning individuaalseid hinnanguid vastajatele ei anta,“ lisab ta.
Täiskasvanute võtmeoskuste ja haridustaseme üheaegne mõõtmine annab poliitikakujundajatele täiskasvanute oskustest täpsema pildi. Eesti osales PIAAC uuringus esimest korda kümme aastat tagasi. 2013. aastal avaldatud tulemuste järgi olid peamised infotöötlusoskused, funktsionaalne lugemis- ja matemaatiline kirjaoskus Eestis maailma parimate seas.
Samuti selgus tookord, et tehnoloogia kasutamise oskus probleemide lahendamiseks on Eestis võrreldes enamiku teiste uuringus osalenud riikidega kehv. Võib oletada, et viimased aastad on selles murrangu toonud, kuid tulemuste võrdlemiseks, vahepealse perioodi tegevuste efektiivsuse hindamiseks ja järelduste tegemiseks on väga oluline taaskord uuringus osaleda.
Eesti elanikkonnale on vahepealsel perioodil pakutud tasuta kursusi nii üldpädevuste kui ka erialaste oskuste täiendamiseks. Täiskasvanud on olnud aktiivsed õppijad nii digipädevuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse, õppimisoskuse kui ka riigikeele ja võõrkeelte oskuse arendamisel. Viimase viie aasta jooksul on täiskasvanud õppijatele suunatud täiendkoolitustel osalenud kokku üle 64 000 inimese.
Oktoobrini kestva uuringu esimese etapi jooksul küsitletakse kuni 3200 inimest vanuses 16–65. Selle etapi tulemused aitavad eelkõige hinnata taustaküsimustiku ja ülesannete sobivust põhiuuringu jaoks ning annavad tagasisidet uuringu korraldusele tõhususele.
Küsitlus viiakse läbi vastaja kodus või mõnes muus küsitlejale ja vastajale sobivas kohas. Küsitluse turvaliseks korraldamiseks lähtub statistikaamet terviseameti juhistest ning iga nädala alguses avaldatavast COVID-19 ülevaatest maakondade kaupa. Kõik statistikaameti küsitlejad on läbinud terviseameti korraldatud COVID-19 ohutusmeetmete koolituse.
