Oli ilus päikesepaisteline novembrihommik, kui sõitsime Olustvere lossi üle-eestilisele kartulipäevale.
Lossi õuel oli üles seatud kartulikasvatuseks vajaliku tehnika näitus, lossi fuajees sai tutvuda kartulisortidega.
Seminaril räägiti kartuli ajaloost, tänapäevast ja tulevikust. Nõuandeid jagasid teadlased ja spetsialistid. Ettekannetega esinesid kartulikasvatajad, kelle peamisteks muredeks on turustamine ja kartuli säilivus. Tootjad ei taha leppida sellega, et Eestisse tuuakse tonnide viisi võõrast kartulit ja makarone. Poodides reklaamitakse kartulit vähe, pakutakse vaid pestud ja pesemata kartulit. Paljud inimesed ei tea midagi kartuli toiteväärtusest. Kartuli tarbimine muutub iga aastaga väiksemaks.
Tänavuse kartulisaagi säilivusest räägiti murelikult. On uuritud paljusid põlde ja leitud, et kartulipesade alumised mugulad mädanesid. Käsitsi võtmise eelis on see, et mädad kartulid jäetakse põllule, kuid kombainiga satuvad haiged mugulad tervete sisse ja nakatavad omakorda neid.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis üle aukirjad tublidele teadlastele ja kartulikasvatajatele, kelle seas tänati ka Kambja kooli vilistlasi Viive Rosenbergi ja Õie Reinebergi.
Ülemaailmse kartuliaasta puhul anti välja raamat “Kartul, ilus, hea ja kasulik“. Selle teose kaasautoritele Anne ja Lille Väljale anti üle tänuplaat ja lilled.
Lõunalauas pakuti muidugi kartulitoite. Kartulisalati tegi atraktiivseks tumelilla sisuga sort „Kongo“. Prae- ja ahjukartuleid oli võimalik maitsta viie erineva ja erimaitselise sordi hulgast.
Enne kojusõitu tutvusime veel Olustvere lossi erinevate ruumidega. Maakivist laotud ja väga hästi säilinud ehitised on meeldejäävad..
Valve Luha