Keskkooli lõpetajad
12.a klass
- Laura Hipponen
- Indria-Kristine Ilves
- Loola Jõks
- Tõnis Kadak
- Karola Karu
- Marko Kask
- Markos Laasik
- Gabriel Merits
- Lotta Mändla
- Lota Nurme
- Robin Nõmme
- Andrea Orav
- Glenn Rahasepp
- Jass Rootsma
- Henry Rosin
- Martin Rosenthal
- Helena Sannamees
- Eve Sarv
- Martin Sild
- Kelly Tennosaar
- Gerda Torim
- Marcus Uleksin
- Kaspar Viin
- Kerl Vink
12.b klass
- Anders Altmäe
- Carlota Melisa Dõrda
- Karl Mathias Fenske
- Fredi Hokkonen
- Anette Kasemaa
- Kirke Kiviväli
- Dani-Nicole Kuusk
- Ülleri Kärner, kuldmedalist
- Triiny Käämer
- Siimon-Tristan Lellep
- Iiris Lennuk
- Annika Linnaste
- Tolores Lomp, kuldmedalist
- Kaspar Medvetski
- Kärt Nurme
- Hanna Grete Prans
- Seliina Priz
- Simon Pärn
- Rica-Helena Raid
- Sten Reiter
- Romet Tajokin
- Rolan Tekkel
- Joss-Reio Teral
- Laura Tiina Tõnson
- Elvis Värva
Põhikooli lõpetajad
334. lend
- Jan-Erik Daškov
- Romero Ereline
- Victoria Hindriksoo
- Angela Hurt
- Triinu Kähr
- Emili Leis
- Astrid Lepist
- Raido Margus
- Oliver Mägi
- Heliis Oraste
- Erki Org
- Kady Poom
- Ats Rootsma
- Kristofer Saar
- Renee Suurmäe
- Tormi Tartes
- Kelly Tensmann
- Eneli Tollimägi
- Hanna-Loore Kruuse
- Chrislyn Liivat
- Martin Reimann
- Tauri Tihane
- Iti Ulmand
Kuuste Kooli lõpetab sellel aastal viis vahvat noort inimest. Kooliteel on seda klassi saatnud kolm klassijuhatajat: 1.-3. klassis Õnne Ints, 4. klassis Sirle Rohumets ja 5.-9. klassis Inga Kurgjärv.
Kui ma püüan sõnastada, mis on need esmased märksõnad, mis kohe pähe tulevad, kui lõpetajatele mõtlen, siis tulemuseks saan järgmised mõtted: Hanna-Loore puhul hakkab silma sõbralik naeratus ja töötahe. Chrislynil on palju vahvaid ideid ja silmapaistvalt kerge samm, kui ülesandeks on jooksmine või hüppamine, ja seda nii kaugushüppekastis kui ka hüpitsaga. Martinil on iga teema kohta lisada oma kommentaar ja alati on kõik nii naljakas ning kindlasti ei saa mainimata jätta ka kiireid jalgu, eriti 60 m jooksu rajal. Tauri on väga abivalmis ja tal on alati naeratus näol. Itiga oleme pidanud maha nii mõnegi trepivestluse ja need on alati väga huvitavad, Iti teab huvitavaid teemasid.
Armsad lõpetajad, soovin, et te võtaksite vastu kõik teadmised ja oskused, mida teile pakutakse. Samas jääge iseendaks, sest see on suurim väärtus, mille te olete juba endale omandanud.
Kindlasti soovin tänada ka lõpetajate vanemaid koostöö ja kaasa mõtlemise eest.
INGA KURGJÄRV,
klassijuhataja
Minu koolitee Kuuste Koolis
Martin Reimann
Mäletan, kui ma pidin hommikul kooli tulema ja olin juba 1 tund varem üleval kui mu vanemad, sest olin nii elevil selle pärast. Mäletan ka seda, et ma olin kolmandas klassis ja ma suhtlesin vanemate klassidega. Seal oli üks 9. klassi tüdruk, kes mulle meeldis, aga ta oli nii vana, et ma ei teinud lihtsalt midagi.
Kui William meie kooli tuli, siis me polnud üldse sõbrad, vaid rohkem pigem vaenlased ja siis üks hetk lihtsalt olime ja oleme parimad sõbrad. Mulle meeldib Kuuste kooli juures see, et siin on õpetajaid, kes saavad naljadest aru ja teevad nalju kaasa. Meie kooli õpetajad on kõige targemad ning õpetavad kõige paremini. Minu klass on ülitore, sest kõik naeravad mu naljade üle ja teevad ise ka häid nalju. Õpetaja on meil tore, sest tal on kõige paremad ideed ja teeb ka häid nalju.
Hanna-Loore Kruuse
Esimesest koolipäevast mäletan ma kahjuks vähe. Mäletan, et istusime aktuse ajal kooli ees pinkidel ja aktusel näidati vist mingit naljakat videot mingi klassi poolt ning me saime seal seda videot vaadates naerda. Rohkem mul väga esimesest koolipäevast mälestusi pole.
Algklassidest on mul meeles igasugused pisikesed ettevõtmised, olgu selleks siis klassiüritused, ühised aprillinaljad või erinevad ülesastumised. Samuti mäletan, et meil oli algklassis ühine klassiblogi, mida kahjuks enam ei ole.
9 aasta jooksul on siin koolis peaaegu iga päev nalja saanud. Enamasti on selleks kas vahetundide või tundide ajal toimunud juhtumid või hetked.
Kuuste kooli juures jään igatsema siinset õhkkonda ja kodust tunnet. Tore on selle kooli juures see, et on vähe õpilasi ja toimub palju liitklassi tunde, tänu millele on mitmete klasside õpilased omavahel tuttavad.
Minu klass ja klassijuhataja olid väga mitmekülgsed ja toredad. Klassikaaslastega ja klassijuhatajaga saime väga hästi läbi ja koos saime palju toredaid mälestusi.
Chrislyn Liivat
Esimesest koolipäevast ei mäleta ma peaaegu mitte midagi, tean vaid, et tavaline esimese koolipäeva riietus oli must seelik, valge pluus ja hästi pikad juuksed olid mul siis. Õnn oli meiepoolne, et saime sellise toreda ja armsa algklassijuhataja nagu õpetaja Õnne, ta suutis kõik tunnid väga huvitavaks teha. Vabariigi aastapäeva ajal oli meil üks purk, kus olid paberiribad ja iga peal oli mõni Eesti kohta käiv küsimus, nii me küsisime ikka üksteiselt neid ja nüüd siis teame. Samuti mäletan, et loosisime, kes kellele kirja kirjutab, ja saatsime need ka ära (postiga). Jube huvitav oli iga päev koju minna ja vaadata, kas juba on kiri kohal. Ka mäletan seda, kuidas poole koolipäeva pealt mu vanemad mulle järele tulid ja ma reisile läksin ja nagu ikka: mina ju ei teadnud, kuhu, aga kohe, kui olin läinud, rääkis Õnne teistele, kuhu ma lähen, sest mu ema oli öelnud.
Kuskil 5. klassis algas see, kui kogu aeg mängiti kulli, oli see siis vahetunnis koridoride vahel joostes või õpetaja märkamata tunnis. Vahetunnis teiste klassidega jälle kokku saades ei teadnud kunagi, kes siis nüüd see kull on ja kelle eest põgenema peaks. Ja kõik (tol ajal 5.-9. kl) said kõigiga läbi. 9. klassi alguses oli meil klassiöö (6.-9. kl) ja alles oli saal valmis saanud ning me mängisime terve kooli peal peitust. Mina ja Kaisa läksime lava peale, aga kuna seal oli pime ja me ei teadnud, et kunagise ühe astme asemel on seal nüüd kaks, siis Kaisa kukkus nagu kivi sealt alla – see oli lihtsalt jube naljakas.
Alatiseks jäävad meelde need kunagised kriuksuvad põrandad ja läbi joostud trepid. See kolmeastmeline trepp, kust kõik alati alla hüppavad ja õpetajate kurje pilke koguvad.
Mulle meeldib Kuuste Kooli sõbralik õhkkond, kõik õpetajad on alati hästi positiivsed ja kui on mõni mure, siis võib vabalt mõne õpetajaga rääkima minna. Õpetajad on justkui teine perekond. Ma olen üllatunud, et õpetajad on meid ära kannatanud nii Martini huumorisoone, Hanna vaikse hääle ja minu aeg-ajalt halvad tujud ja selle „Ma ei saa mitte midagi aru” näo.
Kekad on alati väga toredad Ingaga, v. a siis, kui ta käsib meil 60 m joosta või mattidel harjutusi teha – see on jube. Teised õpetajad on ka väga toredad ja mulle armsad, aga Inga on ikka kõige parem.
Tauri Tihane
Esimesest koolipäevast mäletan seda, et meile sooviti head kooliteed. Meile anti esimesel koolipäeval aabits, millest õppisime esimese poole õppeaastast, ning selle aabitsa saime endale.
Algklassis oli naljakas see, et minu kätte sattus Martini töövihik, mis oli mul kotis pikka aega. Teine naljakas asi oli siis, kui mul läks ühe suurema klassi poisiga koolikott segi, sest tal oli täpselt sama koolikott. Koju jõudes vaatasin, et need pole minu õpikud, ning siis sain aru, et meil on Hennoga koolikotid segi läinud.
Esimene naljakas asi, mis mul pähe tuleb 9 aasta jooksul, on see, et Martin viskas lumekuuli mulle täpselt kõrva. Teine naljakas asi oli see, et poiste vetsus oli kraanikauss lahti tulnud, William toetas sinna ning püüdis selle kinni ja pani tagasi selle. Hiljem oli keegi selle kraanikausi maha kukutanud.
Kuuste kooli juures meeldib see, et kõik tunnevad üksteist. Jään igatsema seda kooli oma sõprade poolest.
Klass on üksteise suhtes sõbralik ja abivalmis. Klassijuhataja on hea, sest ta ei räägi kedagi selja taga nagu mõni meil koolis.
Iti Ulmand
Mu esimene mälestus Kuuste Koolist on kass Vasja, kes mind kooli ukse ees tervitas. Oli väga karge hommikune ilm ja maas oli härmatis. Köögi aknast mööda minnes tundsin sooja söögilõhna. Koolimajja astudes ei osanud me emaga kuhugi minna ja üks kaheksanda klassi poiss, kes tol hetkel tundus väga suur inimene, juhatas meid direktori juurde. Mis kassi puutub, siis alguses öeldi, et ta on kooli oma, pärast sain teada, et ta on ühe õpilase oma.
Õpetajad koolis olid väga isikupärased. Igaüks õpetas omamoodi ja väga erinevalt. Kõigiga oli võimalik vahetunnis rääkida maast ja ilmast. Kunagi ei tundnud ma, et oleksin õpetajatest alam olnud, samas tundsin paljude õpetajate vastu teatavat austust.
Kooli ümbrus oli selline, millest mõni linnakooli õpilane võib ainult und näha. Vana mõisamaja kõrged laed jätsid mulje, nagu oleksin käinud koolis lossis. Iial ei olnud klassi aknast välja vaatamine igav, alati oli näha tuules kõikuvaid puid, kauguses olevat tiiki või mööda päterdavaid lasteaia mudilasi.
Ma olen tänulik, et käisin sellises koolis. Ma olen õnnelik, et kool oli väike ja igale õpilasele pöörati tähelepanu eraldi. Ma olen väga tänulik.
9.a klass
- Grete-Ly Aarna
- Karl Romet Ainso
- Kermo Aru
- Richard Jõgi
- Joel Järv
- Lisete Jürgenson
- Kabriel Kirna
- Markus Kivilaan
- Agnete Kool
- Karoliina Kruustük
- Laura Lajal
- Emma Riin Paju
- Eliise Palusoo
- Keiu Priks
- Stella Pungar
- Sebastian Pungar
- Simona Põlluäär
- Karl-Sander Pütt
- Mia Reilson
- Ege Emma Rohusalu
- Martin Villem Sabre
- Sander Sarapuu
- Jüri Švõrov
- Romet Tehvand
- Greta Torila
- Mattias Vool
- Mariin Õim
9.a klassi klassijuhataja Kairi Karlsoni mõned mõtted oma klassist.
9.a klassi lõpetab 27 noort inimest, kellest igaüks on eriline ja ainulaadne.
Täna ei ole minu eesmärgiks rääkida mitte sellest, mida te selle üheksa aasta jooksul olete õppinud, vaid hoopis sellest, mida te olete mulle selle nelja aasta jooksul õpetanud, mil olen olnud teie klassijuhataja.
Esiteks olete te õpetanud mulle, et asjade läbi arutlemine on tähtis ning kõik küsimused peavad leidma vastuse. Te olete õpetanud mulle, et kui te vaid tahate, siis suudate te koos saata korda suuri tegusid. Te olete mulle õpetanud, et oma aega tuleb hinnata.
Te olete mulle õpetanud, et unistada tuleb suurelt. See on aidanud teil nii mõnelgi saavutada soovitud eesmärgi. Oma unistuste poole tulebki püüelda, kuid kõige tähtsam on see, et te ei kaotaks selle juures iseennast. Loodan, et te olete ka tulevikus sama toredad, rõõmsad ja seiklushimulised.
Te olete mulle õpetanud, et te armastate laulda. Nii ei kartnud te kunagi klassiga üheskoos lauldes ennast väljendada. Seega sain teid laulmas kuulda nii laulupidudel, kooli esinemistel, kooliolümpiamängu rongkäigul, õppereisidel bussis kui ka klassikaaslastele sünnipäevalaulu laulmas. Loodan, et te ei unusta laulmist ka tulevikus.
Nii mõnigi teist jätkab õppimist Ülenurme gümnaasiumis, teised on edasi õppimiseks valinud mõne muu gümnaasiumi või kutsekooli. Mul on hea meel, et te kõik olete otsustanud oma õpinguid pärast põhikooli lõpetamist jätkata.
9.b klass
- Sten Ader
- Martin Altmäe
- Jan Robert Arro
- Marek Brikkel
- Bretty Harsija
- Rodrigues Sharon Hein
- Clive Christian Helme
- Karinee-Liis Helme
- Arlis Hunt
- Liisbet Jalak
- Enrik Kabin
- Randar Kirotmaa
- Kevin-Erik Kollom
- Georg Kurjama
- Sebastian Kuusk
- Laureen Lannajärv
- Merin Lulla
- Gregon Henrik Raud
- Kenili Roos
- Ragmar Rätt
- Harly Seeba
- Risto Soodla
- Nele Riin Vahelaan
9.b klassi lühiiseloomustus klassijuhataja Mart Andressonilt.
Täna räägime me ainult headest omadustest, sest täna on kõik jõudnud selle kurvilise ralli viimase etapi viimasesse kontrollpunkti, kes kiiremini, kes aeglasemalt, aga kõik on kohal.
Selles klassis on palju erinevaid isiksusi: meil on oma esindaja, meil on õpilaste õiguste eest võitleja, meil on oma moeikoon, meil on oma kunstnik, meil on naljamehed ja meil on ka omad niiditõmbajad ja hallid kardinalid. Meil oli kõik olemas, võib-olla klassivanemat ei olnud, aga ikka saime hakkama.
Põhikool on läbi! Üks oluline eluetapp on läbi! Mina tänan teid, 9.b klass, tegelikult oli teiega huvitav ja tore!
9.c klass
- Grete Ilves
- Ingvar-Kristjan Ilves
- Joosep Kaha
- Ragnar Kaljuste
- Karl Sander Kansvein
- Katriin Kask
- Paul Markus Kiisler
- Kristiina Kipli
- Johann Kukk
- Greete Kure
- Katarina Kõiv
- Kaspar Kõks
- Martin Liblik
- Mirko Martti Mainsoo
- Mathias Meitern
- Marleen Mäeorg
- Kermo Möksi
- Aleksandra Nikolajeva
- Erika Novožilova
- Kalev Ifan Pechter
- Kadi Podekrat
- Liis-Marii Põder
- Christian Henrik Pütsepp
- Joosep Rannula
- Kärt Roio
- Siim Henrik Saar
- Uku Selgis
- Nelle-Ann Vare
9.c klassi klassijuhataja Toomas Laan iseloomustus oma klassi ja palus mõned tähelepanekud kirja panna ka kolleegidel.
9.c klassi lõpetab 28 õpilast, nende hulgast kaks kiituskirjaga – Nelle-Ann Vare ja Joosep Kaha. Nelja – viielisi lõpetab kümme õpilast. Viiel õpilasel oli neljade–viite kõrval ainult üks kolm, neljal õpilasel ainult kaks kolme. See aruanne näitab, kui õpihimuline ja tarkust taga ajav klass on olnud 9.c.
Noppeid aineõpetajate hinnangutest.
„Tore oli tunnis olla, sest õhkkond oli hea. Vahel sai nalja teha ja naerda. Minul on natuke kahju, et koostöö aeg jäi lühikeseks.”
„Selles klassis on tohutu jõud. Õpilased on väga motiveeritud. Olen neile ikka öelnud, et teie kontrolltöö ajal on reaalselt ajude raginat kuulda.“
„Nad olid hästi erksad, toredad, särasilmsed, mõnusa energiaga noored, väga võimekad ja iseseisvad.“
„Väga tore kamp hästi toredaid ja väga viisakaid õpilasi.“
„Nad on hästi julged ja avatud ning seetõttu on nii mõnigi tund osavalt muutunud tõsiseks aruteluks erinevate teemade üle, mis maailmas on.”
Klassijuhataja väitis, et ta oleks nõus igal juhul nende lastega koos klassikursust kordama jääma. „Niisugust seltskonda on kahju ära lasta. Aga lootust on paljudega gümnaasiumis uuesti kohtuda. Tuult tiibadesse teile, 9.c, ning ikka pea püsti ja julgelt edasi”!