Kammeris on kool olnud alates 1765. aastast, sel õppeaastal tähistasime kooli 255. sünnipäeva. Praegune koolikompleks on ehitatud 2010. aastal. Õppetöös lähtume oma põhiväärtustest, milleks on eakohasus, asjatundlikkus, hoolivus, loovus, loodushoid ja töökasvatus. Need väärtused on nähtaval meie kooli Kastani-logol.
Kammeri koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Meil on iga õpilane hoitud, sest usume, et igas inimeses on arengupotentsiaal, mille nimel teeb tööd kogu koolipere: õpetajad, kasvatajad, tugispetsialistid, kooli juhtkond ja abipersonal. Õpilaste võimetest ja individuaalsetest vajadustest lähtuvalt loome toetava, rahuliku ja stabiilse keskkonna. Õppija arengu toetamiseks on esmalt tarvis teda tundma õppida ning tagada süsteemne omavaheline koostöö.
Kuidas me seda teeme? Igal nädalal toimuvad koostöised kohtumised tugispetsialistidel, õpetajatel, juhtkonnal ja kasvatajatel. Omavaheliste kokkusaamiste eesmärk on jälgida õpilase senist arengut ja planeerida edasised tegevused. Kogutud info põhjal kohandame õppetööd, kus arvestame õpilase isiksust, eripära ja vajadusi. Nimetame seda õpilase individuaalseks õpiteeks. Rõõmustav on see, et sihikindel koostöö on andnud oodatud ja märgatavaid tulemusi. Sotsiaalseid oskusi arendame järjepidevalt õppeainete lõimimise ja loovate õppemeetodite kaudu. Üha rohkem on näha innustunud õppijat, kus reeglid ja piirid toetavad õppija toimetulekut. Meie õpilane õpib eelkõige läbi kogemuse. Teadvustame, et ka ebaõnnestumine on meie koolis õppimise tavapärane osa. Olenemata õppeainete sisust, töö iseloomust või omandatavate teadmiste hulgast, on parimate tulemuste saavutamiseks vajalik rahulik õpetamisstiil, õpetaja eripedagoogilised oskused ja õpilasele antud tagasiside.
Inimese kasvamise protsess vajab aega. Meie koolis on oluline, et õpilase ümber on toetav tugivõrgustik, kuhu kuuluvad lisaks kooli töötajatele kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistid ja sotsiaaltöötajad, noorsoopolitsei, tugiisikud, lapsevanemad, hooldajad, sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse meeskond, vaimse tervise teenuse osutajad ning teised õpilast toetavad spetsialistid. Erivajaduste märkamine, jälgimine ja toetamine annab õpilasele võimaluse iseendaga hakkama saada. Koostöö tulemusel on suurenenud õpilaste enesehinnang ja -usk. Meie vilistlased on tulnud külla ja tänanud oma õpetajaid tehtud töö eest. Nad on öelnud, et koolis omandatu on väärtus, mida nad on mõistnud alles hiljem. Kammeri kool on olnud nende jaoks inimeseks kasvamise koht.
Kooli lõpetajad tunnistavad, et nad saavad siin omandatud oskustega ühiskonnas iseseisvalt hakkama. Me usume, et see on võimalik tänu järjepidevale töökasvatusele. Töökasvatuslikud põhimõtted annavad võimaluse ise otsustada ja vastutust võtta. Seda väärtustavad ka praegused õppijad.
Erinevate ainete lõimimine võimaldab ühendada teoreetilised teadmised praktiliste tegevustega. Üldained koos praktiliste õppeainetega (tehnikaõpetus, töö- ja puidutööõpetus, ehitusõpetus, käsitöö- ja kodundusõpetus, aiandus) ühendavad endas õpimotivatsiooni, tahte ja teadmised mõtestatud tegevusteks. Nii kujuneb õpilasel adekvaatne maailmapilt, mis on tasakaalus ümbritseva keskkonna ja ühiskonna vajadustega. Õpilane tajub oskusi, analüüsib ja eesmärgistab oma tegevusi ning seeläbi säilib õpihuvi. Õpetamisel ja kasvatamisel on oluline näidata õpitu seost igapäevaeluga.
Õpilase areng on erinev ja sõltub tema eakohasusest ja individuaalsest võimekusest. Nooremate klasside õpilased harjutavad aia- ja kodutööde tegemist (seemnete külvamine, taimede istutamine ja hooldus, köögivilja- ja aiasaagi koristamine ning säilitamine, oma toa koristamine, erinevad puhastustööd, koristusvahendite tundmaõppimine, lume- ja libeduse tõrje, lehekoristus, haljastustööd). Käsitöötunnis õpitakse valmistama tarbeesemeid ning omandatakse praktilisi tööoskusi. Õpitakse ka õigeid ja ohutuid töövõtteid. Kodunduse tundides valmistatakse toite, õpitakse lauakombeid ja muid vajalikke majapidamistöid.
Puidutöös õpitakse tundma materjale, tööriistu ning vahendeid ja valmistatakse puidust esemeid. Tehnikatundides tutvutakse metalli- ja elektrotehniliste töödega. Õpilastöödena on valminud näiteks tuulekellad, küünlalaternad ja muud praktilised esemed. Õpitakse õigesti kasutama erinevaid aiatööriistu, tegeletakse nende paranduse ja hooldusega.
Üldehitustundides õpilased pahteldavad, värvivad ja viimistlevad pindasid, teevad kooli ruumides vajalikke remonditöid. Ühistööna on valminud tööriistakuur, mida saab näha kooliõuel.
Ringitegevus on meie õppetöö osa, mille abil arendame loovat mõtlemist ja süvendame õpilase oskusi. Koolis on rattapark, tõukerattad, rulluisud ja maastikurada, mille kaudu õpetatakse korrektset liikluskäitumist ja sisustatakse vaba aja tegevusi. Lisaks on võimla, jõusaal, staadion, tenniseväljak ja mänguväljakud, mida kasutatakse sportlikeks tegevusteks.
Õpilaste seas on hinnatud savi- ja kunstiring, mille mõju on meie õpilastele teraapiline. Arenevad nii taju, fantaasia, ilumeel, väljendamisoskus ja ka usk oma võimetesse. Kunstilised tegevused vähendavad hirmu ebaõnnestuda. Õpilane, kes voolib savi või maalib pilti, saab teadmise, et järjepidev harjutamine teeb meistriks. Seda nii loomingus kui ka elus.
Kammeri kool on hea ja vajalik kool. Seda on öelnud nii õpilased, töötajad, vilistlased, lastevanemad kui ka koostööpartnerid. Meie pikaajalist tööd on tunnustanud ja märganud näiteks Elva perekodu, Tartumaa Rajaleidja keskuse töötajad ja valdade lastekaitsespetsialistid, EENA Tartu klubi, MC39 Äksi motoklubi, Tartu ülikooli õpetajakoolituse tudengid ja -praktikandid. Täname kõiki, kes on kaasa aidanud Kammeri kooli arengule! See töö on olnud märkimisväärne.
Me oleme uhked, et on olemas Kammeri kool. See on parim koht päikese all!
Kammeri kooli kokaraamat
2020. aasta oktoobris ilmus Kammeri kooli kokaraamat. Raamat on ainulaadne õppematerjal. See on mõeldud kasutamiseks lihtsustatud ja toimetulekuõppekaval õppivatele õpilastele. Kokaraamatu on üle vaadanud ja heaks kiitnud eripedagoogid.
KAIRI KOLK, direktor
KRISTINA RUDER, juhiabi
RINGO SAAR, haridustehnoloog
