Heade asjaolude kokkulangemise tõttu juhtus nii, et sügisel alustasid n-ö päris teadusega tutvumist nii nooremate õpilaste teadusring kui ka füüsika õpikoda kolmanda kooliastme õpilastele.
KVARKi teadusteatri teadusring.
KVARKi teadusringi kontseptsioon lähtub populaarsest noorte teadussaatest Rakett 69, millega on tihedalt seotud teadusringi juhendajad Mattias Kurvits, Mats Eek ja Gregor Randla, kes tulid neljapäeva õhtupoolikuti pärast tunde kooli ja jagasid praktiliste tööülesannete lahendamise kaudu õpilastele uusi teadmisi füüsikast (pneumaatika, hüdraulika, elekter, pindpinevus, vaakum), keemiast (ainete tihedus) ja ajaloost (ajalooliste relvade tööpõhimõtted), aga ka igapäevastest asjadest (elektrikitarr, sillad, aurupaat).
Distantsõpe tegi olukorra kindlasti keerulisemaks, kuna teadusringis on palju ülesandeid mõeldud tiimidena lahendamiseks. Samuti raskendas see juhendajate sõnul asjade mõistmist ja aeglustas töötempot, ent olukord lahendati väga edukalt ja nii õpilased kui ka juhendajad said jälle kogemuse võrra rikkamaks.
Teadusringi läbiviimiseks eraldas vallavalitsus raha huvihariduse ja huvitegevuse fondist ning võib julgelt kinnitada, et see oli suure kasuteguriga investeering. Kambja kool ja õpilased on väga huvitatud sellest, et teadusring saaks jätkata ka järgmisel aastal, sest kindlasti leidub igas ringitunnis midagi uut ja huvitavat nii praegustele osalejatele kui ka uutele tulijatele.
TÜ teaduskooli õpikoda.
TÜ Teaduskooli korraldatud õpikojad on koolis toimuv laboritundide programm, kus 7.‒12. klasside õpilased saavad teha füüsika-, keemia- ja bioloogiakatseid. Õpikojad aitavad rikastada õppekava ja tugevdada kooli võimekust reaal- ja loodusteadustes.
Kokkulepitud päeval võtavad juhendajad kaasa katsevahendeid, istuvad FKB õpikodade logoga autosse ning sõidavad kooli. Klassiruumis ootavad neid loodusteadustest huvituvad õpilased. Kõige tähtsam on, et õpilastel oleks huvi ja tahtmine kursus algusest lõpuni läbi teha. Järgneva 3‒4 tunni jooksul ragistatakse pinevalt ajusid. Juhendajad peavad oluliseks füüsika, keemia ja bioloogia sidumist päriseluga ja see tähendab, et tuupimisest üksi ei piisa, aru peab ka saama.
Kambja Ignatsi Jaagu koolis aasta ringi toimunud füüsika õpikojas osales 21 7.‒9.klassi õpilast. Tehtud katsed lähtusid põhikooli füüsika õppekavast, kattes mehaanika, valgusõpetuse, elektriõpetuse ja soojusõpetuse teemasid.
Õpilaste tagasisidest selgub, et just katsete tegemine paelub õpilasi eriliselt ning seda soovivad nad koolitundides praegusest rohkem praktiseerida.
8. klassi õpilased Helery Tennosaar ja Airon-Saimon Ojalill ütlesid, et käisid õpikojas väga hea meelega. Meelde jäi näiteks pendli ja katapuldi tegemine ning toimiva vooluringi koostamine. Töö õpikojas käis nii, et kõikidele anti kätte juhend, vahendid ja tööriistad ning siis tuli pusima hakata. Õnneks tehti tööd paaris, nii et vajaduse korral sai paarilisega nõu pidada. Õpikodade puhul hindavad õpilased kõrgelt juhendajate professionaalsust ja abivalmidust ‒ juhendajaid oli mitu, nad andsid positiivset energiat ja oskasid asju hästi lihtsalt lahti seletada.
Helery ja Aironi sõnul õppisid nad palju asju juurde ja mõne asja ka n-ö ette: kui mõni teema tunnis arutluse alla tuli, olid õpikojas osalenutel eelteadmised juba olemas.
Füüsika õpikoda sai teoks tänu loodusainete õpetaja Gerli Edelale. Loodame, et järgmisel õppeaastal saavad meie õpilased osaleda bioloogia õpikojas. Helery ja Airon-Saimon osaleksid ka selles väga hea meelega!
Marika Karo
direktor
