Kogukondlike ürituste korraldamine veebis võib tunduda lahja alternatiiv n-ö päris kohtumistele aga see võib olla ka võimalus teha kokkusaamine hoopis ligipääsetavamaks ning suurendada inimeste digioskuseid.
Tartumaa loometalgute eeskujuks olevad Vunki mano! loometalgud toimusid sel korral täies mahus virtuaalselt. See oli sundseis, mida vabatahtlikult ei oleks korraldajatena niipeagi ette võtnud. Liialt tugev oli eelarvamus nii inimeste valmisoleku kui võimekuse suhtes veebipõhiseid arutelusid pidada ja pikki tunde koos töölehti täita. Virtuaalsed loometalgud aga näitasid vastupidist – inimeste õppimis- ja kohanemisvõime on suur ning hoolikalt läbimõeldud ja tehniliselt ettevalmistatud korraldus võimaldab kaasata inimesi ilma kodust lahkumata.
Loometalgud on kohtumispaik, kuhu on oodatud iga inimene sõltumata oma taustast ja ettevalmistuses, et panustada mõnda tema jaoks olulise teema lahendusse. Keskkond ei tohi selle juures olla barjääriks ja sellised üritused peavad olema kõigile kättesaadavad. Me nägime Vunki mano! loometalgutel seto väärikaid prouasid, kes nii väga tahtsid leida lahendust üksildusse jäänud eakatele ja olid samal ajal valmis õppima selgeks, kuidas käib osalemine veebikohtumistel, kuidas kasutada veebipõhiseid ühiseid töölaudu ja jututubasid. Ei saa öelda, et see on ainult vanematele inimestele väljakutse – igas vanuses inimesed, kes ei puutu igapäevaselt kokku arvutitööga ega käi distantskoolis, ei pruugi teada, mis on Zoom või Miro ja kuidas see töötab. Oluline on nende inimeste peale mõelda, luua turvaline ruum kohanemiseks ja toetada õppimise protsessi ka siis, kui ürituse esmane eesmärk ei ole koolitus. See ongi elukestva õppe üks idee – õppida igapäevasest kogemusest. Korraldasime paar päeva enne loometalguid osalejatele lühikese eelürituse, kus tutvustasime ürituse sisu kõrval ka veebikeskkondasid ning proovisime neid kasutada. Harjutasime koos ja osalejad toetasid teineteise õppimist. Igal meeskonnal oli ka oma juhendaja, kes aitas tehnilistest raskustest üle saada.
Veebiüritus ei erine füüsilisest kokkusaamiseks üksnes ekraani olemasolu järgi. Kindlasti ei saa veebis kasutada sama ürituse formaati ja ajakava nagu tavaliselt. Teadsime, et osalejatel oli väga suur hirm ekraaniväsimuse ja tüdimuse ees. Selle vältimiseks tuli ürituse ajakava teha vaheldusrikkam ja luua erinevaid võimalusi, kuidas inimesed ise saavad endale kujundada sobiva ja mugava osalemise. Näiteks olid kavas paari tunni tagant lühiloengud, mida ei pidanud ekraanilt jälgima, vaid sai panna nagu raadio käima ja samal ajal kodus midagi toimetada või hoopis jalutama minna. Kui keskkond on parajalt tuttav ning ürituse korraldus arvestab veebi kaudu osalemise iseärasuste ja riskidega, on võimalik väga edukalt korraldada kogukonna kaasamise ja koosloome üritusi ka virtuaalselt. Põhiline tagasiside, mida Vunki mano! loometalgute osalejad pärast üritust andsid, oli üllatus, et arvuti kaudu on nii hästi võimalik arutleda ja koos meeskonnaga lahendusi mõelda ning peale kahte pikka päeva ei tulnud ekraaniväsimust peale. Avatud meel, õppimisvalmidus ja emotsioon ühisest ettevõtmisest kaalus kõik üles.
Seega julgen öelda, et Tartumaa loometalgud igal juhul toimuvad 1.-2. oktoobril ja kui peakski nii minema, et Kõrveküla koolimajas kohtuda ei saa, siis oleme valmis ka teistsuguseid lahendusi leidma.
Kadri Kangro
Vunki mano! loometalgute eestvedaja, Võrumaa arenduskeskuse heaolu suunajuht
