Novembrikuu 14. päeva kasinas hommikuvalguses oli Nõos Järiste kõrtsi lähedal näha suuremat hulka laigulistes vormides mehi ja naisi, nooremaid ja vanemaid. Kõik nad olid kogunenud, et ette võtta 100 km kestvusrännak 24 tunni jooksul. Tegemist oli kaitseliidu Tartu maleva organiseeritud ettevõtmisega, mis sel aastal oli juba seitsmes. Osavõtjad jagunesid arvestuslikult kolme gruppi: täiskasvanud võistlejad, noored (kodutütred, noorkotkad) ja matkajad.
Kell 9 anti käsk rivistuda, malevapealik Kaido Tiitus pidas lühikese sütitava kõne ja mindigi teele, võistlejad muidugi kärmemal sammul kui ülejäänud. Rajale läks 81 inimest, neist 11 noort; võitlusklassis 51, neist 31 meest ja 20 naist. Tulijaid oli Alutaguselt, Jõgevalt, Järvast, Põlvast, Võrust, Raplast, Saaremaalt, Sakalast ja Tallinnast, lisaks kaitseväe akadeemia ja õhuvägi. Mitte kõigil polnud eesmärgiks 100 km läbida, igaüks püstitas oma individuaalse ülesande.
Liikumine toimus kaardi järgi, iga 10 km järel oli kontrollpunkt, kus sai vajadusel puhata, janu kustutada.
Juba esimeses punktis Pangodis olid teistest tugevalt ette jõudnud kolm meie valla meest: Indrek, Jaanus ja Kristjan Roos. Etteruttavalt olgu öeldud, et nad ei andnud oma edumaad käest kuni lõpuni.
40 km kontrollpunktis Prangli laanes kolme tee ristumiskohas oli end sisse seadnud välisöökla, kus kestvusrännaklasi ootas soe supp, soojad joogid ja traditsioonilised maiustused. Ja uskuge, ka kõige kiiremad ei jätnud söömise võimalust kasutamata. Esimesed sööklasse saabuja tulid kella 15 ja 16 vahel, kui väljas oli veel valge. Edasine teekond jätkus juba videvikus ja pimeduses. Tõsi küll, kõik kontrollpunktid olid valgustatud, kõige valgem muidugi ERM-i juures, kus 100 km täis sai.
Finišisse jõudsid 15 meest ja 11 naist. Noorte aeg ja tee pikkus olid poole lühemad (12 tundi, 50 km) ja selle läbisid kõik alustajad.
Õigupoolest rännaku katkestajaid polnudki: esimesed osalejad lõpetasid pärast 30 km läbimist, kuid selline oli olnud ka nende eesmärk.
Vägevad naised
Kadri Roos, noor naine meie vallast, läbis koos kaaslase Anna-Liisa Birgiga 100 km 18 tunni ja 58 minutiga, olles ka võitjad naiste arvestuses.
Kuidas nad oma võistlusele tagasi vaatavad?
„Oli plaan, et läheme 100 km koos ühises tempos. Kumbki meist ei osanud ees ootava katsumuse raskust hinnata. Esimesed ligi kakskümmend kilomeetrit tulid lihtsasti. Mäest alla sai joostud ja tõusud pigem rahulikult võetud. Järgneval kahekümnel kilomeetril sai selgemaks, et ees ootab suurem pingutus.
Pärast veerandtunnist lõunapausi 40. kilomeetril olid viimased jooksusammud saanud möödanikuks ja teekond jätkus kõndides.
Kilomeetrid 50-70 osutusid küllaltki väljakutsuvaiks, sest oli juba omajagu tuldud, aga lõpp paistis olevat veel mägede taga. Sellest hoolimata aitasid positiivne mõtteviis ning teineteise seltskond edasi minna ja meil ei tekkinud mõtetki pooleli jätta.
Kuna olime läinud iseennast proovile panema, ei olnud me väga teistele rännakulistele tähelepanu pööranud. Alles 75. kilomeetril nägime nutitelefonis kaarti vaadates, et möödusime tol hetkel liidripositsioonil olevast naisest. Sel hetkel tekkis ka meie jaoks kerge võistlusmoment, mis aitas tempot hoida ning lõpptulemusena suurendada vahet järgneva finišeerujaga enam kui tunni võrra.“
Rännakust kokkuvõtet tehes peab nentima, et kaotajaid polnud. Võitjad olid kõik, kes oma eesmärgi täita suutsid. Siinkohal olgu siiski nimetatud kõige nobedamad:
Mehed
- Jaanus ja Indrek Roos 13 tundi 33 minutit
- Kristjan Roos 14 tundi 37 minutit
Naised
- Kadri Roos ja Anna-Liisa Birk 18 tundi 58 minutit
Nagu näete, oli võistluse võitjateks perekond Roos, kõik Kambja valla inimesed!
Korraldajate sõnutsi jätkub selline kaitseliidu Tartu maleva 100 km rännaku traditsioon ka tuleval aastal.
EHA JAKOBSON,
100 km rännaku fotograaf
