Majapidamises tekkinud olmeprügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist. Koduahjus tohib põletada kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit.
Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi kaminas, koduahjus ega katlas põletada. Jäätmete põletamisel tekivad mürgised saasteained (nt dioksiinid ja furaanid), mis võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sissehingamisel otse inimese organismi. Jäätmete põletamisel tekkinud toksilised ained sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse ning ohustavad kõiki, kes neid saadusi tarbivad.
Eelistada tuleks kuiva küttematerjali kasutamist, kuna niiske puidu põletamisel jääb piisavalt kõrge temperatuur saavutamata, eraldub tahma ja vingugaasi rohkem kui kuivade küttepuude põlemisel. Koldes tuleb küttematerjal süüdata pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtemperatuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam
Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi ja südant ning olla suurtes kogustes surmav.
Jäätmete kodus põletamisega suureneb ka tuleoht, kuna ülipeene tahma kontsentratsioon on võrreldes puhta puidu põletamisega palju suurem. Ebapiisav õhu juurdepääs ja palju vabanevat tuhka tahmavad ahju, vähendavad ahju eluiga ning põhjustavad tuleohutuse probleeme.
TAIVO PRANTS,
valla keskkonnaspetsialist
