Keset argiaskeldusi tuli kurb teade Mari Tarandi lahkumisest. Meenusid mitmed kokkupuuted. Aastal 1999 käis tuntud raadioajakirjanik Kambja koolis saadet tegemas. Teda huvitasid väga „Tootsi taskud“ ja nii toimuski kohtumine tema, almanahhi tegijate ja kolme õpilase vahel. Mäletan, kuidas kooliga tutvumine läks sujuvalt üle intervjuuks, sest küsitleja oli osavalt aidanud meil pabistamist vältida. Istusime vana koolimaja pisikeses ja pimedavõitu „õpetajate toas“. Tegijad said pärast kiita tähtsa töö, õpilased ilusa lugemise eest. Minu koduses arhiivis on tolleaegne kassett raadiosaate salvestusega. Külaskäik ei piirdunud ainult sellega — Mari Tarand tahtis kindlasti käia vaatamas meie uut kerkivat koolimaja ja sinna ka „sisse astuda“. Millise eheda kaasaelamisega jagas ta meie uue maja lootust.
Mari Tarand on tegelikult Kambjaga seotud ka juuripidi: tema ema Linda Viiding (Laarman) on sündinud Kambja kihelkonnas Krüüdneri vallas Vastse-Prangli mõisas. Ta õppis Kammeri vallakoolis, kus õpetajaks oli hilisem Kambja õpetaja Karl Kirss. Tema muhedad koolimälestused saatis Mari Tarand meie palvel almanahhi 5. numbrisse, mis on pühendatud raamatuaastale. Neid on igal ajal mõnus lugeda.
Minu esimene kohtumine temaga oli 1995. aastal Alatskivil Juhan Liivi päeval. Õpilased lugesid luulet, külas olid Jaan Kross ja Ellen Niit (viimane sai tookord Liivi preemia), Mari Tarand lindistas. Sealtpeale tundis ta erinevatel üritustel kokku juhtudes alati huvi, kuidas läheb tuttaval etlejal, kas „Tootsi taskud“ on ikka huvitavat materjali täis, kuidas Kambjas elatakse, mis on koolis muutunud. Jagas oma elamusi, tähelepanekuid ja mõnusaid seiku.
Eesti keele õpetajatele on Mari Tarand olnud keele kasutajana suur eeskuju. Mulle lisaks väga lihtne, soe ja tark inimene.
Tiina Tiideberg
Kambja kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
