Eesti majandus on kiiresti muutunud ja muutub ka tulevikus. Kas ma olen valmis muutusteks? Sellele küsimusele mõeldes on hirmu tunda normaalne. Hirmu põhjus on enamasti teadmatus, kardetakse seda, mida varem pole kogetud. Et ei peaks hirmu tundma selle pärast, mis saab homme, tuleks mõelda, mis on minu plaan B juhuks, kui samamoodi enam edasi minna ei saa. Hea uudis on see, et võimalused plaani tegemiseks on täiesti olemas. Abiks on töötukassa karjäärinõustajad, kes aitavad otsida vastuseid küsimustele „Miks üldse tasuks õppida?“ ja „Mida oleks kasulik õppida?“.
Miks peab õppima?
Alateadvuses on meil ju olemas teadmine, et ühe töö tegemine kogu elu jooksul pole võimalik, töömaailm ja majandus muutuvad, tehnoloogia pakub uusi võimalusi. Õppimist võiks vaadata kui oma väärtuse tõstmist. Oma koduga me seda ju teeme, hoides kinnisvara korras ja investeerides sellesse oma aega ja raha. Samasugust hoolt ja tähelepanu vajavad ka meie oskused ja teadmised.
Töö kõrvalt õppima asumine võib tunduda keeruline, kuid kaasaegsed õppimisvõimalused on oluliselt paindlikumad kui 20 aastat tagasi. Koolid on mõistnud, et õppur ei tule alati otse keskkoolist ja tahab teistsugust õppimisvõimalust.
Kuidas hakkama saada?
Plaan B elluviimine ei pruugi alati minna nii libedasti, nagu loodetud. Seepärast tuleks läbi mõelda, kuidas ühildada õppimine ja senine elu, töö, pere. Oluline on läbi mõelda ka rahaline pool.
Töötukassa toetab juba mitmendat aastat õppimist koolis, kusjuures pole tähtis, kas inimesel on töö või mitte. Toetatakse nendel erialade õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal ja nimekiri erialadest täieneb igal aastal. Sel aastal on valikus üle 100 õppekava enam kui 40 koolis, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles. Toetatavate erialade ja koolidega saab tutvuda töötukassa kodulehel.
Tasemeõppes osalemise toetust saavad töötukassast need inimesed, kel puudub kutse- või erialane haridus ja kooli lõpetamisest on möödas vähemalt viis aastat. Toetust makstakse ka neile inimestele, kel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat. Toetuse suurus sõltub sellest, kas inimesel on sissetulek. Alates augustist suureneb toetus nii töötavatele kui tööd otsivatele inimestele. Kui õppimine jääb mingil põhjusel pooleli, siis toetust tagasi maksma ei pea.
Kui on huvi toetust saada, siis tuleb avaldus teha enne õppima asumist ja seda saab teha ka e-töötukassas. Kõigepealt tuleb aga minna karjäärinõustamisele, kus saab spetsialistiga oma plaane arutada ja uurida, mismoodi toetuse taotlemine käib. Karjäärinõustamine võib toimuda ka kodust lahkumata – veebikeskkonnas.
Kas mul on plaan B ehk mida ma veel oskan?
Eelmise aasta lõpus viis Turu-Uuringute AS läbi uuringu, kus esitati küsimus: „Kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada?“ Jaatavalt vastas 40% küsitletutest.
Teistest oluliselt rohkem olid seda meelt 35-49-aastased kõrgharidusega vastajad – ettevõtjad, juhid, tippspetsialistid ja ka keskastme spetsialistid, ametnikud ja isikuteenindajad. Nagu enamasti ikka, nii olid ka selles uuringus enesekindlamad mehed – 45% meestest ja 36% naistest ütlesid, et neil on varuplaan olemas. Kui vaadata, kes tunnistavad kõige rohkem, et ei tea, kuidas edasi minna, kui tänane töö kaob, siis torkavad silma vastajad vanuses 50+ ning alg- ja põhiharidusega vastajad. Viimastest 19% ütles, et neil on tagavaraplaan.
Kahe aasta jooksul on töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust saanud umbes 2000 inimest. Enim asuti toetuse toel õppima hooldustöötajaks, sisetööde elektrikuks ning IT-süsteemide nooremspetsialistiks.
Täpsemalt saab toetuse kohta uurida töötukassa kodulehelt või infotelefonilt 15501.
PIRET VALGMA
töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste peaspetsialist
