Inspektorid avastavad enne suvist rahvuspüha suurtest jaanitule lõkkeasemetest materjali, mida ei ole lubatud põletada, näiteks rehve, värvitud puitu, riideid ja muid jäätmeid. Juuresolev pilt ei ole mööda Eestit sõites kahjuks sugugi erakordne.
Tegelikult peaksid need ajad möödas olema, kui jaanitules põletati vanu rehve, mis tekitasid “toreda” paksu suitsusamba. Jaanilõke olgu ikka puhas.
Miks on jäätmete põletamine keelatud?
Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Aastakümneid tagasi olid jäätmed teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.
Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda.
Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise koduses majapidamises leiduva põlemisel. Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeet, porgand, kartul ja ka tomat. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.
Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.
Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid. Niiskete aia- ja haljastujäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid nagu benseen ja formaldehüüd ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel sisse hingates tekitavad erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.
Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.
Inspektorid teevad jaanipäeva eel kontrollreide ja taolised lõkkeasemed nagu juuresoleval pildil, tuleb kindlasti ära koristada. Rikkumistest saab teatada valvetelefonile 1313 või e-posti aadressile 1313@112.ee.
Et lõkke tegemine oleks ohutu
Et jaanipäev jääks meelde toreda päevana, tuleb silmas pidada kõiki tuleohutusnõudeid ning selle eest saab hoolitseda lõkkevalvur. Oma ohutu jaanituli registreeri aadressil jaanituli.geoape.com ning kõikide registreerunud lõkkevalvurite vahel läheb loosi peaauhinnana kvaliteetne söegrill ja lisaauhindadena kolm tulekustutit.
Jaanilõkke valvuri ülesanne on kanda hoolt selle eest, et lõke oleks tehtud ohutult ja tule tegemisel järgitaks tuleohutusnõudeid. Lõkkevalvur hoiab silma peal ka sellel, et jaanipäevalised järgiksid ohutusnõudeid ning kui tähistamine lõppeb, kustutab valvur ka lõkke.
Lõkkevalvuri kampaania kohta leab lisateavet pääasteameti veebist: https://www.rescue.ee/et/uudised/teeme-jaanituled-ohutuks-hakka-lokkevalvuriks-653
Lõkke tegemine ja veel mitmed tegevused elektriliini kaitsevööndis on eluohtlikud
