Muusika võlub: Heldur Jõgioja akordionit mängimas. Foto: Internet
|
 |
Täiskasvanud õppija nädala ajal kambjalastega kohtuma tulev Heldur Jõgioja on suurepärane näide sellest, kuidas ka hobid ja harrastused võivad anda inimese elule täisväärtusliku sisu – toda ülikoolis õigusteaduse eriala lõpetanud Ilmatsalu meest teatakse, tuntakse ja hinnatakse kõikjal Eestis ja kaugemalgi kui muusikut, heliloojat, ansamblijuhti, laulutekstide autorit, luuletajat, kirjanikku, ajaloouurijat, vestekirjanikku…
Ajakirjanik Vello Pilt tõdes mõne aasta eest ajakirjas Elukiri: „Muusika ja laulud on vaid üks osa – tõsi, peamine osa – Heldur Jõgioja maailmast. Aga sinna mahub veel uskumatult palju elu eri tahkudest.“
Teisipäeval, 16. oktoobril kell 16 on kambjalastelgi raamatukogu lugemissaalis võimalus tundma õppida Heldur Jõgioja värvikat isiksust – saada osa tema muheda elutarkusega rikastatud meenutustest ning noppida sealt enda jaoks uusi ja õpetlikke fakte.
Kraavi Sassi lootuste varjud lõunaristi all
Elukirja portreeloos viitab Heldur Jõgioja võrratule jutustamisoskusele ka Vello Pilt: „Sirje ja Rein Kurg meenutavad, et pikkadel reisiöödel on aidanud rooli taga erksana püsida just Helduri köitvad lood. Sirje: “Vahel oli nii, et Heldur jutustab ja jääb poole lause pealt vait. Tukastab pool tunnikest ning jätkab siis täpselt sama koha pealt…”“
Vilka ja viljaka tegevuse tõttu imetlust vääriv Heldur Jõgioja on loonud vähemalt 300 laulu ja tuhatkond lauluteksti, andnud välja sadakond enda ja kolleegide plaati, avaldanud kaks luulekogu. Ennekõike muusikamehena tuntud Heldur Jõgioja on kirjutanud ka kolm ajaloolist näidendit, paar romaani ja novellikogu. Neist on näinud trükivalgust ajalehe Elva Postipoisis järjejutuna eluloolistele andmetele tuginev romaan “Lootuste varjud” ning Austraalia reisikiri “Lõunaristi all”.
„Olen ühtteist ikka kirjutanud,“ nentis Heldur Jõgioja ühes SL Õhtulehele antud intervjuus. „Raamatuid võib kirjutada kümnete kaupa, oleks vaid kirjastajaid. See on, nagu väliseestlastelt kuulsin: oleks surijaid, küll pärijaid leidub.“
Ajakirjanduses Kraavi Sassi nime all ilmuvad vested on kirjutanud Heldur Jõgioja, kes viimasel ajal on hakanud oma loomingut ka esitama.
Heldur Jõgioja teeb regulaarselt saateid Tartu ALO TV-s ja Põlva raadiojaamas Marta. Tema kirjatöid võib lugeda mitmetest ajalehtedest (Elva Postipoiss, Videvik jt).
Kogu tõde Felix Kerstenist?
Kõige üllatavamalt mõjub Heldur Jõgioja arvukate toimetamiste reas ehk tõsiasi, et ta on väga innukalt pühendunud ühe ajaloolise isiku – Felix Kersteni – tegevuse ja tähenduse uurimisele.
Felix Kersten, kes sündis 1898. aastal Luunjamail, osales Soome Talvesõjas. Ühes rängas lahinguoperatsioonis saadud külmetusest sai ta eluaegse piinava reuma.
Edasine elukäik viis ta Saksamaale, kus ta õppis arstiks ning temast sai kirurg. Saatuse tahtel kujunes Felix Kerstenist hiljem Himmleri ihuarst, kes pidi vahetult viibima oma kurikuulsa patsiendi läheduses, kuna tollel esinesid sagedased kõhukrambihood. Üksnes Felix Kersteni rahustav massaaþ suutis Himmleri jälle kriisist päästa. Arvatakse, et Felix Kerstenil olevat olnud sensitiivi võimed ning ta omas tugevat energiavälja.
Heldur Jõgioja hinnangul on ajaloo seisukohalt oluline see asjaolu, et Felix Kersten oli omamoodi autoriteediks Himmlerile ja paljuski just tänu sellele valmisid otsused, mis päästsid kindlast surmast peaaegu miljon juuti.
Huvitav on teada ka seda, et Himmler koos Felix Kersteniga ja teiste asjasse pühendatutega organiseeris separaatläbirääkimisi liitlastega. Võibolla just tänu sellele ei kutsutud Felix Kerstenit kunagi süüpinki ja erinevalt teistest fašistlikest roimaritest ei esitatud talle ka süüdistust.
Toivo Ärtis